Käo rikastus kolleegide arvelt
Maiparaad. Kohal viibisid seltsimehed ... Kudrjavtsev, Käo, Lentsman ... jt.
Saabus tähtis külaline. Kohal viibisid seltsimehed ... Kudrjavtsev, Käo, Lentsman ... jt.
Olulised matused. Kohal viibisid seltsimehed ... Kudrjavtsev, Käo, Lentsman ... jt.
AK diktor Endel Sõerde luges Vladimir Käo nime ette nädalast nädalasse. Hallipäine seltsimees kuulus kindlalt puna-Eesti eliiti. Oli ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja. Ehitas üles Eesti NSV tööstust. Kasutas autojuhiga Volgat. Elas Tallinna kesklinnas Raua tänaval.
Vladimir Käo suri 1989.
Tema kaks võsu jõudsid Eesti tippu 5-6 aastat hiljem.
Vanem poeg Aleksander Käo (37) kihutas end rallisõitjate paremikku.
Nooremast pojast Jüri Käost (36) sai tunnustatud majandustegelane.
Varjatud eraelu
Jüri Käo on Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees, Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse aseesimees, Eesti Energia nõukogu esimees.
Eelkõige aga edukas ettevõtja. Jüri Käole kuulub vara vähemalt saja miljoni krooni eest.
Ta liigub suurettevõtjate ja tipp-poliitikute seltsis libedalt nagu lutsukala. Kroonika ajakirjanikele ütleb aga alati viisakalt ei. Ta puudub seltskonnaüritustelt. Kui pidutseb, siis nii, et keegi ei näe. Kui vihastab, ei lase vihal välja paista. Naeratada oskab kõigile.
Jüri Käo juhib avalikkusele vähe tuntud firmat NG Investeeringud. Kompanjonid kutsuvad ettevõtet isekeskis ministeeriumiks. Nad valitsevad Eesti suurimat viinavabrikut, Eesti suurimat kaubandusketti ja Eesti suurimat raudteefirmat.
Arvestades NG Investeeringute paari viimase aasta kasumi ning normaalse, 15protsendise tootlusega, omandab Käo aktsiapakk 110 miljoni kroonise hinna. Aktsiapakki müües võib selle väärtus mitmekordistuda.
Alustas Normas suvel mutrimehena
Jüri Käo on halli peaga nagu isagi. Hallid juuksed hakkasid siginema juba 16aastaselt. See olla geenidest.
Punast maalimavaadet ei jaganud poeg juba isa eluajal. Ei astunud EKPsse.
Taskuraha teenis suviti ise. Rohis sõpradega Ranna sovhoosis põlde. Istutas Vääna lähedal metsa. Suuremana töötas Normas autoremondiluksepana. "Panime ta Telliskivi tänava tsehhi vanu automootoreid lahti tegema. Mäletan, et taburet oli istumise all, lapp põlvedel, käed küünarnukkideni õlised ja muudkui keeras mutreid. Isegi siis, kui teised suitsu tegid," meenutab vabriku eksjuht Udo Käär. "Isa nõudis, et poiss peab alustama kõige madalamalt tasemelt."
Kui Käär sügisel 1992 pensionile läks, päris tema tooli just Jüri Käo. Noorhärra oli selleks ajaks tõusnud Normas nelja aastaga galvaanikatsehhi peaenergeetiku tähelepandamatult kohalt arendusdirektoriks.
Ta oli vaid 26 aastane. Vastakandidaadist Avo Sadrakust peaaegu kaks korda noorem. Mõlemad mehed käisid tsehhist tsehhi. Pidasid töölistele sütitavaid kõnesid, sest Norma oli rahvaettevõtte ja sellistes asutustes leiti peadirektor valimiste teel.
Käo tahtis Normast läänelikku ettevõtet teha. "Tegelikult oli see puhas juhus, et sellise programmi kokku panin. Ega mul suuri teadmisi olnud, ainult mõnelt kursuselt saadu."
Vabariigi algusaegadel uskusid inimesed noorsoo võitu. Käo võitis võimsalt.
Rahvaettevõte = kolhoos
Jõukaks sai Jüri Käo sügisel 1994, kui valitsus otsustas kõik rahvaettevõtted likvideerida.
Normasse saabus rahandusministeeriumi komisjon, mis tegi selgeks, et riigile kuulub 34 protsenti tehase varast. Ülejäänu pidi rahvaettevõte ise laiali jagama. Kuidas täpselt, seda ei öeldud.
Õiglusest lähtudes pidanuksid kõik töötajad saama enamvähem võrdse tükikese – rahvaettevõttes olid inimesed nimelt ühe pulga peal. Kasumit jagati tänapäeva aktsiate-osakute asemel hoopis palga ja tööstaaži alusel.
Staaž 0-3 aastat: koefitsent 1.
Staaž 2-5 aastat: koefitsent 2,5.
...
Staaž üle 20 aasta: koefitsent 4,5.
Norma rekord oli 56aastane staaž.
Firma üks direktoreid, kunagine kuulus kardisõitja Indrek Vanaselja kurtis aga Ekspressile, et üleüldine võrdsus muudab Norma tööstuslikuks kolhoosiks: "Otsuste vastuvõtmisel osaleb 170 esindajate koosoleku liiget, kes pole tihti pädevad strateegilisi otsuseid vastu võtma ja lähtuvad pigem tunnetest kui mõistusest."
Ülemused teevad töötajatele tünamo
Juhtkond valis erastamiseks teise tee, mis andis tehasele tugeva omaniku ja mis kõige magusam -- omanikuks sai juhtkond ise.
Direktorid moodustasid Norma Liikmete ASi. Uue firma aktsiaid oli võimalik osta igal töötajal nimiväärtuse, kümne krooniga.
Töötajad suhtusid ettevõtmisse umbusklikult. Rahaga polnud laiutada, kuigi Käo lasi töötajate vahel laiali jagada kümne miljoni krooni suuruse nn riskifondi.
"See asi oli võibolla kõige ausam erastamine, mis Eestis tehtud," väidab Avo Sadrak. "Riskifond jagati kõigi vahel ära. Algkapitali said kõik. Kes ostis aktsiaid, kes ostis televiisori. Ei saa öelda, et keegi jäi võimalusest ilma."
Kuid töötajad ei teadnud Norma tulevikuväljavaateid. Neil puudus ülemuste kombel võimalus aktsiate soetamiseks pangalaenu võtta.
Kiiresti selgus, et ligi 2/3 Norma Liikmete ASist kuulub peaegu võrdsetes osades neljale mehele: Andres Järvingule, Enn Kunilale, Jüri Käole ja Indrek Vanaseljale.
Dividende saab alati
Järgmise käiguna anti 87 miljoni krooni eest rahvaettevõte vara üle Norma Liikmete ASile. Too firma sai järgmisel aastal nii palju kasumit, et direktorid maksid pangalaenu tagasi ning võtsid kohad sisse Eesti jõukamate kodanike seas.
Raha jõud hoiab nelikut jätkuvalt koos. Käo on diskreetne, naerusuine, hea kuulaja. Järving maamehelikult lihtne. Kunila uhke, sirgeseljaline, tankilikult tugev. Vanaselja analüüsiv, jutukas.
Äri ajavad osavalt, kuigi tikuvad liiga palju sekkuma tütarfirmade juhtimisse ning venitavad otsustamisega. "Mõnikord peavad asjad meie juures ministeeriumis paar nädalat laagerduma," tunnistab Järving.
Raudtee erastamisel kaotanud ärimehed kurdavad aga, et Käo ei pea sõna. Võlgnevat neile 70 miljonit krooni. Käo ütleb, et sellist kokkulepet pole olemas...
Kunila kiidab teda: "Käo on ideaalilähedane juht. Ta esindab suhete kõrgkultuuri."
Norma Liikmete ligi 600 väikeaktsionäri on samuti rahul, sest dividendimaksmine käib nagu kellavärk: igal kevadel kaks krooni aktsia kohta, olgu firma kasumis või mitte.
Riigikontroll: Norma ärastati!
Erastamistrikk ei andnud aga asu käputäiele Norma kibestunud töötajatele. Eesti Sõnumid avaldas Ester Šangi paljastava artikli, kus Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma ütles, et riik pole kahju saanud, kuid töötajad jäid ilma neile kuulunud varast. "Summa suuruse järgi on tegu kaalukaima ärastamisjuhtumiga Eestis," väitis kontrolör.
Riigikontrolör Hindrek Meri viis asja Toompeale. Ent peaminister Tiit Vähi andis Käole õiguse: riik polnud kahju saanud, juriidiliselt asi klappis ning ettevõtluskliimale oleks tagasipööre mõjunud äärmiselt negatiivselt.
"Järgmisena on [meie oponentidel] võimalik kaevata ÜROsse," kommenteeris Käo. "Kohtusse nad ei kaeba, kuna see on liiga kallis ja ühel suurettevõttel on alati rohkem raha, et ennast kaitsta."
Novembris 1997 sai Käo Tööandjate Keskliidu juhiks. Pääses teiste mõjukate ettevõtlusliitude juhtkonda. Isamaaliidu rahastamine andis tõuke Eesti Energia nõukogu esimeheks nimetamisele.
Tõus oli loomulik, sest Käo omab diplomaadivõimeid ning ta ei jäänud kellelegi jalgu, sest tehasel puuduvad Eestis konkurendid.
Käo ärid sassis
Aegajalt ilmusid uudised, kuidas Norma investeeris jäätisetööstusse, soetas kinnisvara, mängis väärtpaberiturul. Aktsiakurss tegi seepeale tavaliselt jõnksu ülespoole.
Tegelikult ajasid äri kaks erinevat ettevõtet. Börsil esines turvarihmu tootev Norma. Käo ja tema kompanjonid toimetasid aga Norma Grupi (endine Norma Liikmete AS) nimel.
Segadus lõppes alles sügisel 1999, kui rootslased ostsid Norma ära ning nõudsid Norma Grupi ümbernimetamist. Sündis NG Investeeringud.
Mehed said Norma müügist üle 200 miljoni krooni. Viis aastat tagasi tehtud erastamistrikk tasus end seitsmekordselt, kusjuures vahepeal juurde tekkinud investeeringud jäid alles.
Vaba rahaga ostsid suurosaluse Tallinna Kaubamajas ja Selverite ketis. Soetasid kinnisvara.
Käo tõotab äris veel pikalt jätkata. "Temast tuleb tubli mees. On diskreetne ja oskab varju hoida. Temast saab veel valitsusjuht," usub Norma eksjuht Udo Käär. "Ma tean seda. Olen teda oma poja eest võtnud."
Jüri Käo
- 36aastane
- NG Investeeringud nõukogu esimees
- hoiab aktsiad OÜ Gotfried nimel
- Gotfriedi arvele laekub enamik Käo palgast, sest firma osutab NG Investeeringutele juhtimisteenust
- lõpetas Leningradi transpordiinseneride istituudi
- abielus klassiõega
- maja Harjumaal Rannamõisas
- hobid jahipidamine, purjetamine, golf, autosport
| NG Investeeringud | ||
| firma | tegevusala | osalus |
| Liviko | alkohol | 97% |
| Tallinna Kaubamaja | kaubandus, sh Selveri kett | 67% |
| Eesti Raudtee* | transport | 22% |
| Balbiino | jäätis, külmutatud toiduained | 100% |
| Kitman | kaupluste sisustuse tootmine | 100% |
| Hobujaama Kinnisvara | büroohoone Tallinna kesklinnas | 100% |
| Roseni majad | kinnisvara Tallinnas Mere puiesteel | 100% |
| Sikupilli Keskus | kinnisvara Tallinna äärelinnas | 25% |
| Rocca al Mare Kaubanduskeskus | kinnisvara Tallinna äärelinnas | 25% |
*osalus Ganiger Invest ja BRS kaudu
NG Investeeringud kasum
| 1998 | -134 mln kr |
| 1999 | 81 mln kr |
| 2000 | 59 mln kr |
Jüri Käole kuulub ca 23 protsenti NG Investeeringute aktsiatest.
| Käo tähelend | |
| 1992 | valitakse rahvaettevõtte Norma peadirektoriks |
| 1993 | käib presidendi ja suurettevõtjatega Araabias |
| 1994 | võtab laenu ning ostab suure osaluse Norma Liikmete ASis. Too erafirma saab enda kätte likvideeritud rahvaettevõtte vara |
| 1995 | tänu dividendidele maksab enamuse laenust tagasi. |
| 1996 | Norma jõuab börsile. |
| 1997 | saab Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu juhiks. |
| 1998 | börs annab 134 miljonit krooni kahjumit. Ehitab Tallinna kesklinna kuuekorruselise büroohoone (Nordea pank) |
| 1999 | müüb suurosaluse Normas rootslastele. Suurendab investeeringuid kaubandusse |
| 2000 | ostab viinavabriku Liviko |
| 2001 | võidab raudtee erastamisel |
