Mida me teadsime varem jahilaskjast Andrei Inešinist (39)? Vähe. Pühendunumad spordihuvilised ehk mäletavad, et neljadel olümpiamängudel on ta olnud Eesti esinduse liige. Ja ka seda, et üldiselt on ta suurvõistlustel esinenud tublil keskmisel tasemel. Kõik.
Seni polnud Inešinil täistabamust ehk siis võitu tippvõistlusel ega tuntust rahva hulgas. Aga mees ootas oma aja ära. Möödunud nädala lõpus tuli ta Horvaatias omal alal maailmameistriks, teenis välja valitsuse 300 000 kroonise preemia ning pääsu kahe aasta pärast toimuvale Pekingi olümpiale. Muide, ühelgi teisel Eesti sportlasel Pekingi pääset veel pole.
Elektrik number üks
Sandor Liive (35) valimine kolmeks aastaks Eesti Energia juhatuse esimeheks tagab riigi suurima ettevõtte eesotsas stabiilsuse, mida seal on hädasti tarvis.Liive sai Eesti Energia tegevjuhiks ajutiselt juba läinud sügisel. Suhteliselt noorel mehel on kogemust nii eraettevõtlusest (kinnisvarabüroo Uus Maa asutajana) kui Tallinna Sadamast, kus ta oli finantsjuht. Viimased seitse aastat on ta olnud Eesti Energias.
Liive jookseb, suusatab ja möllab vabal ajal ka koduse pliidi ääres. Teda peetakse heaks suhtlejaks ja inimeste ärarääkijaks.
Energia on tõusnud rahvusvahelise poliitika teemaks täna rohkem kui kunagi varem. Juba tänavu hilissügisel õnnestub Sandor Liivel tervitada Tallinnas Euroopa energiavolinik Andris Piebalgsi, kes saabub Eesti-Soome merekaabli pidulikule avamisele.
Parimateski peredes
Muhamedi-karikatuuride avaldamisega kuulsaks saanud Taani suurim päevaleht Jyllands-Posten, Rootsi suurim ajaleht Aftonbladet ja teised Põhjamaade väljaanded avaldasid usutlusi rahvusvaheliste kuulsustega, mida tegelikult pole toimunud.
Suuri ajalehti vedas ninapidi norra ajakirjanik Björn Benkow (66). Benkowi intervjuudest osa olid toimunud päriselt, osa lugudest oli ta kirjutanud aga märksa suuremaks, kui tegelik kokkupuude kuulsusega oli olnud.
Norras, Taanis ja Rootsis on ilmunud tema võltsitud intervjuud Microsofti juhi Bill Gatesi, telestaar Oprah Winfrey ja vormeliäss Michael Schumacheriga.
Benkow on ise kirjutanud avaliku vabanduse, milles põhjendab oma teguviisi vajadusega raha teenida, sest südamerike ja raske geneetiline haigus surusid ta ratastooli. Mees tunnistab, et seetõttu pole tal olnud võimalust otsida taas üles kuulsusi, kellega ta varasemas elus oli kokku puutunud.
Mees ütleb, et osa intervjuudest oli segu tegelikkusest ja väljamõeldisest ning peamiselt on ta valetanud seda, millal ja kui pika aja jooksul ta kuulsustega kokku puutus.
Eestis tuli sarnane lugu avalikuks 2003. aastal, kui noor vabakutseline ajakirjanik Argo Riistan möönis usutluste fabritseerimist filantroop George Sorose, režissööride Miloš Formani ja Peter Jacksoni ning teiste kultuurikorüfeedega. Need olid ilmunud Ekspressi Areenis ja Postimehes.
Tantsib arusaadavaist asjust
11. augustil näeb Augusti Tantsu Festivalil Kanuti saalis taas Kaja Kanni (33) sooloetendust "There are Laika dogs living in Estonia". Selle lavastuse eest pärjati ZUGA ühendatud tantsijate liige kevadel Philip Morrise aasta tegija preemiaga. Tähelepanu on Kaja soolo võitnud ka väljaspool Eestit.
Lavastus on intiimne ja humoorikas Kuusiku küla inimese pajatus asjadest, mis teda ümbritsevad. Üksikasjalik monoloog, mis kirjeldab, kust tuleb soe või külm vesi, kisub suisa absurdi: külmaveekraani taga on külmaveetoru ja selle taga on külmaveetünn ja soojaveekraani taga on soojaveetoru ja soojaveetoru taga on soojaveetünn jne.
"Ma olen rumal, kõik on avastatud enne mind, aga mul on vaja avastada asju ise - omapead - algusest lõpuni. Vastasel juhul ma kaotan huvi. Faktid ei aita mind edasi. Selleks, et asjadest aru saada, on mul vaja saada aru, mida üksik sõna tähendab, ja võtta sealt tagant ära kõik, mis on suhteline ja sõltuv või emotsionaalne. Etenduses ma kommenteerin asju, millest ma olen aru saanud." See väike programmiline lavastuse kokkuvõte räägib palju Kaja filosoofiast.
Kaja on minimalist ja tuntud ka veendumuse poolest, et suhteline vaesus on tantsukunstniku jaoks õnnistus. Vaesus vabastab tüütutest kohustustest.
Kaja Kann on töötanud tsirkuseartistina, tantsijana, kokana, koreograafina ja õpetajana, professionaalseks tantsijaks teda nimetada ei saa, kui võtta aluseks akadeemiline diplom.
Koos teise Zuga tantsija ja koreograafi Tiina Möldri ja inglasest hipi Bush Hartshorniga valminud lavastust "Hunt ja naine" saab näha aga septembri alguses Tartus toimuval "OmaDraama" festivali.
