MAJAVAMM: Per aspera...
Täitsa tore, vaata. Punane puitlaudis sobib hästi punastest tellistest tüüpmajadega," krutin optimistlikult oma arvuti monitori kolleeg Harry Liivranna poole. Kunstitoimetaja on minuga päri, aga möönab siiski: "Jälle Amsterdami kaldapealselt maha viksitud." Aga jah, Eesti olusid arvestades pole ju vigagi, tõdeme. Maja kõrgus ning korruste rütm haakub kenasti varasema hoonestusega. Ilmeka geomeetrilise mustri loob fassaad, kus tagasihoidlikult taanduvatesse lõikudesse on ära peidetud rõdud. Värvikombinatsioon (hall ja punane) ei häiri ilmselt silma ka viie aasta pärast. Esimesel korrusel müüakse kodumasinaid, neli ülemist korrust on tervenisti korterite päralt.
Kuna enamik Annelinna majasid esindavad standardset masselamuehitust, siis mõtisklen, kas selline maja võiks olla uus prototüüp à la 1-–318? Jah, miks mitte. Värvi ja materjali oleks kerge vahetada. Samuti ei ole hoone ümbritseva suhtes liiga nõudlik, et ühesuguste majade paljusus närvidele hakkaks käima.
Projekti autoriteks on Omandi OÜ projektbüroo arhitektid Ott Ojamaa ja Eneli Markvart.
"Algülesandeks oli kõigile taskukohaste korteritega pretensioonitu maja Annelinna väsinud ja luitunud keskkonnas. Tahtsime tõestada, et koht ja aeg vajavad teistsugust lähenemist," selgitab Omandi OÜ Tartu kontori arendusjuht Sulev Ojamaa.
Kuidas jõuti just sellise lahenduseni? Ojamaa: "Projekt on suurepärane näide omavalitsuse, projekteerija ja arendaja koostööst. Järgmisena sai arendaja poolt Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna nõul ja toetusel korraldatud kiire ideekonkurss-ajurünnak, mille tulemuse edasiarendust valmis majana me ka praegu näeme."
Projekteerimine pole tegelikult päris ilma kivide ja
kändudeta läinud. Linnaarhitekt Tiit Sild: "Ott tõi
eskiisprojekti meile kooskõlastamiseks: seepeale vaatasime internetis
uuemaid sotsiaalmaju, näidates, et hästi saab ka odavamalt." Kuna
siiski rahuldavat eelprojekti ei tulnud, lasti teha arhitektide liidus
ekspertiishinnang. Ka see oli üsna negatiivne.
Sild: "Soovitasime
arendajal tellida kolm uut lahendust kolmelt arhitektuuribüroolt. Tuligi
kolm lahendust, kaks neist Ott Ojamaa esialgse lahenduse kergelt muudetud
variandid, üks samas büroos teise inimese tehtud. Et arhitektuurne
kvaliteet ei sobinud, lükkasime lahenduse tagasi."
Sellist radikaalset käitumist tõstis esile ka
Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso läinud aasta augustis
pressikonverentsil Tallinnas Lillepaviljoni ettekandes, kus ta
rääkis, et planeerimistingimuste abil saab luua korralikku
linnaruumi: "Kalda tee 24 detailplaneeringus oli märkus, et uus hoone peab
tõstma piirkonna arhitektuurset kvaliteeti. Selle punkti alusel oli
linnal võimalik tagasi lükata arhitektuurselt mittesobiv, vaid
arendaja huve järgiv hoone projekt."
Õnneks jõuti lõpuks siiski kompromisslahenduseni. Arendaja ja linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna spetsialistid istusid koos laua taha ning eri visioonidest sündis uus projekt.
Milline on olnud tagasiside? Arendaja ütleb, et vastukajad on esteetilises plaanis olnud positiivsed; kuid on mõningaid konstruktiivseid sõlmi, mida oleks saanud teistsuguse kandeskeemi valikul elegantsemalt lahendada.
Lõpp hea, kõik hea.
Kortermaja Tartus Annelinnas
Aadress: Kalda tee 24
Arhitektid: Ott Ojamaa ja Eneli Markvart
Valminud: 2006
Hinne: 7
