Kui uksest sisse lähed, tuleb pikk koridor, kaheksa ust vasakul, kaheksa paremal. Metallist number iga ukse peal. Kokku on tube ühikas 16. Igasse tuppa on majutatud 20 siga. Toad on nn avatud planeeringuga. Siin on sigadel elutsoon ja magamistsoon ja iga toaga on ühenduses rõdu.

Viktor Vilks (65) on OÜ Linnamäe Peekon juhataja ja suuromanik.

Hallipäine, vitaalne, lipsu ja pintsakuga. Vehib kätega nagu Norra suusamees Odd-Björn Hjelmeset. (Lembitu Kuuse hinnangul vehib Hjelmeselt energiat pillavalt.)

Rahvusvaheliselt suhtleva isikuna toob härra Vilks aegajalt mõne üleilmselt tuntud keelendi. Näiteks et sigade teenindamisel peab kõik olema excellent, ja toit peab olema fresh ja et nii peab see olema all the time. Põhiline, et sigadel oleks happy.

Imestada pole midagi. OÜ Linnamäe Peekon ja tema tütarettevõte Jalukse Farmer asuvad Euroopas. Lääne maakonnas Oru vallas.

***

”Ega te viimase 74 tunni jooksul kuskil mõne seaga pole kokku juhtunud?” uurib Vilks.

Lasen ebameeldivad isikud peast läbi. “Ei ole.”

Härra Vilks annab meile selga kapuutsiga kombinesoonid. Kui nüüd veel kelleltki püss ja suusad laenata, oleksime Soome vabadusvõitlejaga Talvesõja päevilt nagu kaks tilka vett.

“Inimene on hirmus putukas, no mis sa teed!”  Lumi krudiseb, kui härra Vilks reipalt lauda poole astub. “Ta kasvatab sigu ju sellepärast, et nad pärast ära süüa. Niisugused, jah, on need lood ja laulud.”

“Näe!” Härra Vilks teeb vaikselt ukse lahti. “Magavad nagu tossukotid!! Sleeping, resting!”

***

Kui võõras sigade elukorterisse astub, jookseb kohalik elanikkond rüsinal tagumisse nurka. Minut hiljem pööravad uudishimulikud roosad kärsad ennast külalise suunas. Liiguvad lähemale ja lähemale ja lõpuks tonksivad ja nuhutavad ja uurivad huvitunult, mis mees sa selline oled.

Vilks: “Noored on eriti vahetud ja siirad. Inimestega on ju ka nii, et kolmekümnenda eluaastani inimene eriti ei valeta. Pärast hakkab valetama. Ei tea, miks see küll nii on?!”

Ja juba ajab kari sigu mööda tuba suurt kirjut palli taga ja ruigab nagu arust ära. Ja ragistab kettide kallal, mis on üles riputatud hammaste teritamiseks. Ja rapsivad põhku.

Vilks naerab rõõmsalt nagu nääripeol.

“Nad on ju nagu lapsed. Nad peavad mängida saama.”

*** 

Süüa annab sigadele automaat. (Inimene käib ainult kaks korda päevas üle vaatamas.) Suvel lesivad sead värske õhu käes rõdul ja võtavad päikest. Kui õues läheb palavamaks kui 22 kraadi, pritsib dušš sigadele iga viie minuti tagant vett kraesse.

Härra Vilks: “Nagu Floridas!”

Kahekümneliikmeline toatäis sigu elab vennalikult koos kuusteist nädalat. Kõik nad on eakaaslased ja titest peale üksteisega harjunud. Ei mingeid võõraid, ei mingit stressi.

Kui siga siia ühikasse elama kolib, kaalub ta 25 kilo. Läheb kuusteist nädalat mööda, ja 25kilosest saab 110kilone siga. Iga nädal lahkub ühiselamust toatäis 110 kiloseid sigu oma viimasele teele. Iga nädal võetakse tühja tuppa uus seltskond 25kiloseid asemele.

***

Ja nüüd tuleb see koht, kus härra Vilksi hääl muutub vaikseks nagu tavandimajas.

Õnneks on siin tapamaja hästi lähedal. Mingit autosõidustressi neil ei teki. Sead pannakse kümnekaupa kärusse ja sõidutatakse ühte ruumi kokku. Nad pestakse sooja veega puhtaks. (“Seal nad siis relaksivad”).

Siis saavad sead elektrišoki. Nad tõmmatakse jalgupidi üles ja siis lastakse neil veri välja.

Paus eksistentsiaalseteks mõteteks.

Muusikat siin sigadele ei mängita, aga härra Viks on mõelnud, et ükskord kõlab siin laudas ka muusika.

Poes (Selveris ja Citymarketis) maksab õnnelikku elu elanud sigade lihakilo viis krooni rohkem kui nende oma, kes on oma päevad kurvalt ära elanud. Eks hea elu peale ole rohkem kulutatud ka.

Kas te ise ka aru saate, mis on rõõmsa sea liha, mis mitte?

Vilks: “Teate. Ma ei vannu, et ma alati ära tunnen, mis on mis. Ma ei vannu. Aga ta p e a k s olema parem.“

Liha kvaliteedi määravad ära kolm tähtsat asja

Esiteks pidamine. Tavalises farmis on sigadel pinda 0,65 ruutmeetrit. Siin on ruumi poole rohkem pluss veranda.

Teiseks söötmine. 

Vilks: “Söötmine peab olema eriti excellent!”

Siin saavad sead kolme sorti toitu, olenevalt sellest, missugune on nende kaalukategooria. Väga täpselt jälgitakse 32 toidufaktori vahekordi söödas.

Ja veel üks asi, mis on väga oluline. Et puuduks tapaeelne stress.