Kuidas leida mõisat
“6 teekonda – 69 mõisat. Eestimaa mõisate teejuht”.
Koostaja Alfred Wells. Kirjastus Kunst, 2001. 92 lk.
Mõisad
on in. Esialgu küll kui siseturismi objektid, kuid üha rohkem tekib juurde
neidki entusiaste – või siis pikka perspektiivi silmas pidavaid investoreid –,
kes hüljatud kaunitare uuele ilule äratavad.
Tegelikult ongi juba aastaid
möödas see aeg, kus Eesti mõisandus piirdus vaid Palmse ja Sagadiga. Mitte
vähem värvikatena mahuvad nende kõrvale Mäetaguse, Kalvi, Roosna-Alliku,
Penijõe, Suure-Lähtru – kui mainida vaid mõningaid, mis prahist tõusnud või
tõusmas.
Paraku ei tea inimesed enamasti, kus kõik need kuussada mõisat, mis
omaaegsest tuhande kolmesajast ühel või teisel moel säilinud on, asuvad. Ja
paraku on meie kodumaine turismikirjanduse lett ka hämmastavalt
tühi.
Ilmselt torkab see eriti teravalt silma välismaalasele, sest just
endise USA suursaadiku Melissa Wellsi abikaasa Alfred Wells oli see, kes pakkus
kirjastusele Kunst välja mõtte koostada Eesti mõisate teejuht. Arhitekt Wellsi
sõitudest mööda Eestit oli kogunenud kenake hulk märkmeid ja fotomaterjali.
Koostöös Mart Helme ja fotograaf Peeter Särega sündiski praeguseks kirjastuse
bestselleriks kujunenud eesti- ja ingliskeelne “Eestimaa mõisate teejuht”.
Teejuht sisaldab kuut marsruuti üle kogu Eesti, mis juhatavad kuuekümne
üheksa mõisani. Nagu saatesõna ütleb, on raamatukese eesmärgiks konkreetse
teejuhatamise kõrval ka Eesti mõisate hetkeseisust ülevaate andmine. Sestap on
restaureeritud, erakätes või koole ja muid ühiskondlikke asutusi majutavate
mõisate kõrval teejuhti mahutatud ka hüljatud, koguni varemetes mõisaid.
Kuuskümmend üheksa mõisat on muidugi vaid pisut enam kui kümnendik meie
mõisatest. Mõisate kõrval aga on veel ka kirikud, kõrtsid, postijaamad, veskid,
tuletornid, sillad, linnused, mis samuti vääriksid ja vajaksid oma teejuhte.
Lähemal ajal ongi kirjastuselt Kunst ilmumas “Eestimaa kirikute teejuht”.