Seis, politsei! Naispolitsei!
Kuidas reageerida, kui kohtusse saadetud kurjategija toob politseiuurijale meelituseks kommikarbi? Või mida teha siis, kui pätt teeb politseinikule lausa abieluettepaneku? Kuidas asendada politseinikku, kes siirdub… lapsepuhkusele?
Need on probleemid, mida veel mõne aastakümne eest politseitöös kerkida ei saanud, sest see oli meeste töö. Tänapäeval on olukord tundmatuseni muutunud. Politseinik on muutunud unisex-ametiks.
Eesti politseinikest moodustavad naised täpselt kolmandiku ehk 33 protsenti. Õrnema soo esindajaid, kui seda kulunud väljendit siinkohal üldse tarvitada võib, töötab politseis 1129.
Kriminaalpolitseinikest moodustavad naised tervelt 44 protsenti, korrakaitsepolitsei ametikohtadest on naiste käes 28 protsenti.
Ent kõrgema politseiametniku kohal on esialgu vaid 16 protsenti. Ükski prefekt pole veel kandnud ametiseelikut, ehkki naised on prefektuuride juhtkondades esindatud nõunike ja konsultantidena. Ka naissoost peadirektorit annab politseiametil nähtavasti oodata.
Mullu USAs ilmunud raamatu "Police Women. Life with the Badge" autorid Sandra K. Wells ja Betty L. Alt kirjutavad, et ehkki Ühendriikides on naised politseiteenistuses osalenud juba saja aasta vältel, jääb nende osakaal kõrgemate ohvitseride ja ametnike seas endiselt alla ühe protsendi.
Kuigi naispolitseinikke kimbutavad tööl samalaadsed hädad nagu kõiki teisigi naisi (diskrimineerimisest palgaga kuni seksuaalse ahistamiseni), on naised autorite väitel siiski suutnud politseid muuta: teenistus on just tänu neile muutunud kogukonnakesksemaks, vähenenud on politseivägivald ning politsei reageeringud perevägivallale on muutunud tõhusamaks.
Naiselik vaist
Mis on siis see, millega naised politseis läbi löövad ja politseitöö kvaliteeti koguni parandavad? "Politseiuurijana võib naine tõesti olla paremgi kui mees," ütleb Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse politseijuhtivinspektor Anu Baum. "Esiteks on naistel ehk parem intuitsioon, naiselik meel. Teiseks on uurimine suhteliselt bürokraatlik töö ja nõuab palju paberite vormistamist. Naistel on selleks rohkem kannatust."
Baumi sõnul saavad naised paremini jutule näiteks alaealiste kahtlusalustega, kellega tekib hoopis usalduslikum kontakt kui meespolitseinikel. Ent võib ka tuua vastupidiseid näiteid.
"Internetikuritegusid uurides oleme kogenud, et pornolehekülgede pidajad on naispolitseinikega suheldes ebalevad, nad ei taha naisterahvale rääkida," muigab Baum. "Oleme siis teinud näo, et ei saa aru, ja lõpuks on ka kahtlusalused üles sulanud."
Seevastu tänavapatrullid ei koosne kunagi ainult naistest, vaid alati vähemalt nais- ja meespolitseinikust. Ning kui kõige hullematel tänavatel liiguvad ainult meespatrullid, on sellelgi oma põhjus: segapatrullis kipuvad meespolitseinikud naiskolleege kaitsma ja säästma, asetades iseennast liiga suurde ohtu.
"Ma ei kujuta eriti ette naiseliku välimusega naisterahvast jooksmas, Makarovi püstol käes, pätile järele. Ausõna, ei kujuta. Mina ei jookseks," tunnistab Baum. On olukordi, kus pätt vajab mehesõnaga korralekutsumist.
Perekond Politsei
Politseitöö ühitamine pereeluga võib olla keerulisem kui mõnes muus ametis. Välipolitsei vahetus kestab 12 tundi. Ka kabinetitööd tegevatel uurijatel pole kunagi kindlust, kui vabaks nende vabad päevad kujunevad. "Isegi suure reede öösel on läbiotsimisi tehtud," räägib Baum.
Praegu on politseist lapsepuhkusele läinud 140 naistöötajat, kellest 105 on politseinikud, ülejäänud aga politseiteenistujad.
"Perekonna teine pool peab naise ametit lihtsalt respekteerima või siis mitte olema teine pool," ütleb Baum. See on seda lihtsam, kui ka partner ise on politseinik. "Paljude naispolitseinike abikaasad ongi politseinikud. Selliseid peresid on päris palju," räägib Baum. "Põhjuseks ongi ehk asjaolu, et vaid teine politseiametnik mõistab täiel määral, kui kaasa peab näiteks öösel kell kolm tööle minema."
Ning ehkki politseinike palk võib meesterahvastele tunduda väike, tunnistab Baum, pole see naiste jaoks Eesti oludes just kõige hullem. "Kaupluses vorsti müües saaks ilmselt vähem. Politseikooli minnes teab naine, et ta on tulevikus töökohaga kindlustatud ja saab iga kuu seitsmendal kuupäeval palka. Stabiilsus on naistele oluline, mehed on võib-olla rohkem seiklejahingega."
Kuid kuidas siis lõppes lugu selle mesijutu peale osava kriminaaliga? "Ta lõpetas süüdimõistva kohtuotsusega," vastab Baum.
Naised politseis
* Eesti politseis töötab 1129 naist, mis on 33 protsenti politseitöötajatest.
* Kriminaalpolitseis on naisi koguni 44 protsenti.
* Sisekaitseakadeemia politseikolledži politseikooli õppuritest on naisi 28,7 protsenti.
* Politseikooli sisseastumisavaldustest umbes pooled laekuvad naistelt.
