Poola kunstniku tööde pealkirjaks  on “Genesis”, teema loomisest, tekkest, sellise täiuslikkuse sünd nagu on seda maailmaruum, kosmos. Tsükli lähtealuseks on kunstnik võtnud Piibli. Pronksist, kivist, paberist on ta loonud sümbolid, mis tähistavad Jumala seitse päeva kestnud tööd maailma loomisel. Kõik saab alguse sõnast. Piibel, Raamat  kui sõnumi allikas materialiseerub Magdalena Schmidt-Gora käsitluses väikese kivist ja pronksist skulptuurina ning koos paari teise taiesega  nagu “Genees”, “Noa laev” jt. põimuvad Ruuda Maarandi ja Luule Maari köitealase väljapanekuga.

Raamat, seda kandev sõna on ka eestlaste ekspositsiooni aineks. Praeguses väljapanekus esitavad nahakunstis tunnustatud meistrid läbilõike oma aastatepikkusest tööst köitekunsti alal.

Nende väljapaneku tunnussõnaks on traditsioon. Kunstnikud ei püüagi oma loominguliste ideedega kellegile “ära teha” või uudsete mõtete ja võtetega epateerida. Nad riskivad olla igavad ja mõne vaataja jaoks nad seda kahtlemata ongi. Kuid mind võlub nende kunstis isekuse puudumine, see tähelepanu, millega nad jälgivad oma köites loomisel raamatu sõnumit. Kaasaja rahvusvaheline köitekunst tunnistab seda lähtekohta. Piibli tõlgendamisel teeb seda  erakordse delikaatsusega ka skulptor Schmidt-Gora. Siit tuleneb kogu ekspositsioonist tulvav rahulikkus, eriline peenetundelisus.

Maarandi ja Maari väljapanekus on veenvust, mis minu jaoks tuleneb eelkõige kogu näitust iseloomustavast professionaalsusest. See väljendub heas vormikõnes, kasutatavate tehnikate ja materjalide perfektses valdamises. Mõlemad kunstnikud demonstreerivad suurepärast nahavooli, nahalõiget, naha maalimist, batikat jt. nahatöötlemise tehnikaid. Paberi ja kalinguri marmoreerimise kunst on vana sajandeid, kuid väljapanek kinnitab taas kui ootamatult võluvaid ja kordumatuid efekte pakub see tehnika ka kaasajal  nii    tegijale kui vaatatjale.

Nende töö tulemus on väärikas, seda iseloomustab hea maitse ja kõrge manuaalne meisterlikkus.

Jah, kõik nimetatud väärtused on tänapäeva arutlustes “out”, kui isegi mitte naeruväärsed. Kuid vana generatsiooni vaatajana tunnen mina suurt rõõmu   nii oma kui poola kunstnike tööde täpsest vormikeelest, skulptuuride tundlikust  modelleeringust, heast pronksivalust, meisterlikust nahavoolist ja värvikast nahamaalingust, kõrgest köitekultuurist. Nende väärtuste kaudu saab   ekspositsioon oma sisulise tähenduse. Olgu näitusest rõõmu tundajale kinnituseks seegi, et kõigi kolme meistri loomingut on  respekteeritud ka rahvusvahelistel väljapanekutel.

              ;             & nbsp;            &nb sp;              ;             & nbsp;            &nb sp;              ;             & nbsp;            &nb sp;