Radioktiivse aine salakaubaäri plaan algas Tallinnast
Tallinnas suurejoonelise elustiiliga silma paistnud Briti ärimees Christopher Benbow mõisteti Floridas eluks ajaks vangi. Ta tegi saatusliku vea, kui pakkus USA valitsuse agendile üheksa miljardi krooni eest "räpase pommi" valmistamiseks sobivat radioaktiivset ainet strontsium-90. Kohtus väitis ta, et radioaktiivset ainet pakkus talle laulja Tarmo Urb.

Pangatöötajad mõnitasid räigelt kliente
SEB Ühispank laskis lahti Tartus Eedeni kaubanduskeskuses asuva harukontori teenindajad, kes avaldasid klientide kohta eriti labaseid arvamusi.
Klienditeenindajad kirjutasid üksteisele, mida nad arvavad klientide kohta, kes istusid parajasti nende vastas teisel pool lauda. Tellerid ei arvestanud, et nende ilkumist näevad kõik suhtluskeskkonna Orkut kasutajad.

Noor ema küsis sünnitoetuseks 3,3 miljonit krooni
Läinud aastal üritas noor ema välja nõuda erakordselt suurt sünnitushüvitist. Eesti Haigekassa Harju osakonna andmetel taotles Heli Pukk sünnitushüvitiseks 3 292 875 krooni.
Esmapilgul paistis Heli Puki nõudmisega olevat kõik korras. Naine oli olnud lepingulisel tööl neljas firmas. Ettevõtteid ühendas imelise kasumi teeninud Skype´i-mees Toivo Annus. Tema on kõigis neis firmades osanik, kus Pukk lepingute põhjal nii juristina, raamatupidajana kui ka nõunikuna tööd tegi. Arvestus näitas, et naise päevapalgaks tuli 23 000 krooni ja kuupalk ulatus üle poole miljoni krooni.
Haigekassa jurist saatis Heli Pukile kirja, milles hindas 3,3 miljoni kroonist sünnitushüvitist põhjendamatuks. Ent noor ema oli endas nii kindel, et andis haigekassa kohtusse.
Kuigi Heli Pukk arvestas, et paberid on korras, tõestas haigekassa nõude põhjendamatust kaudsete tõenditega. Nimelt oldi lepingute sõlmimisel lihtsalt lohakad. Nii selgus, et naine töötas vaatlusalusel 2005. aastal ainult 14 päeva (mis muidugi pole kuritegu), kuid sõlmis näiteks ühe päeva jooksul kolm töövõtulepingut. Nõnda jäi tal tõenäoliselt väga vähe aega kõrgelt tasustatud tööd hästi teha.
Lisaks kinnitas kuupäevade uurimine, et Pukk sõlmis ühe lepingu Eestis sel ajal, kui ta ise oli koos elukaaslasega reisil. Sellist asja saab kontrollida jällegi Piirivalveameti andmebaasist, kust näeb, millal inimene ületas piiri ja lahkus Eestist.
Novembriks on selgus käes. Haigekassat esindav advokaat Ants Nõmper (advokaadibüroo Raidla ja Partnerid) tõi võidu ja Heli Pukk jäi küsitud 3,3 miljonist kroonist ilma.

Tullio Liblik teenis ülikasumi
Tullio Libliku
maadevahetusega saadud kruntide hind kasvas pööraselt, selgub Ekspressi käsutuses olevast müügilepingust.
13. septembril 2005 müüs Liblik edasi Pärnu kesklinnas Lai 5 ja Aida 8 kinnistud. Tallinna notari Maive Ottase kinnitatud lepingus märgiti hinnaks kokku 17 miljonit 700 000 krooni.
Liblik sai Pärnu maad sama aasta märtsis keskkonnaminister Villu Reiljanilt. Lisaks sai ta veel viis krunti Tallinnas, Haapsalus ja Sillamäel.
Liblik andis riigile vastu tüki Pirita jõeoru maastikukaitsealast. Ekspert oli novembris hinnanud selle väärtuseks 14 miljonit 816 715 krooni.
Seega maksid kaks Pärnu krunti pool aastat pärast vahetust rohkem kui vahetuse hetkel seitse krunti.

Riik tahab rentida kaks reaktiivlennukit
Ämaris paiknev õhuseiredivisjon kuulutas välja riigihanke, et rentida kaks kahekohalist reaktiivlennukit 240-270 lennutunniks. Hanke eesmärk on välja koolitada kolm pilooti.
Lennukite kiirus horisontaallennul ei tohi jääda alla 700 km/h ja lennulagi alla 10 km. Lennukite ja koolitaja valiku kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine.
Õhuseiredivisjoni ülema kt, kapten Kert-Robert Nõmme ütles Ekspressile, et tegemist oli rahvusvahelise hankega. "Õppereaktiivlennukite rentimise vajadus on seotud eelkõige sihitajate väljaõppega, õhuväe pilootide koolitamine on vaid selle programmi kõrvalprodukt, mis muuhulgas teeb rentimise odavamaks, kuna me ei pea koos lennukite rendiga ka piloote palkama," selgitas ta.
Õppereaktiivide kasutamist ei saa tema sõnul mitte kuidagi tõlgendada kui sammu Eestile hävitajate hankimise suunas.

Valiti kauneim Eesti mark
Eesti filatelistid valisid möödunud aasta kõige kaunimaks Eesti margiks Estonia teatri 100. juubeliks ilmunud margiploki. Ülle Marksi ja Jüri Kassi kujundatud väljaanne sai 133 punkti. Teisele kohale tuli 122 punktiga samuti margiplokk - "Tori hobusekasvandus 150", mille kujundas Sandor Stern. 108 punkti ja kolmanda koha pälvis olümpiavõitjate Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu auks välja antud margiplokk, autor Lembit Lõhmus.

Jason lahkus satanismiordust
Eesti Satanistliku Koguduse "Musta Veenuse Ordu" asutaja, ellukutsuja ning senine juht Jason (kodanikunimega Raul Jaanson) lahkus organisatsiooni ridadest. Vastava avalduse tegi ta 2. veebruaril, ordu juhatusest taandus ta juba mullu septembris. Lahkumise põhjuseks toob Jason asjaolu, et tema nägemus satanistlikust maailmavaatest, selle juurutamisest, viljelemisest ja edendamisest ei lange absoluutselt kokku Musta Veenuse Ordu nägemusega satanismi olevikust ja tulevikust.
"Musta Veenuse Ordu on mõne viimase aasta jooksul minetanud igasuguse satanismile omase individuaalse elitaarsuse tunnetuse, mistõttu on ordu ridades kaasavõitlemine muutunud jaburaks ja alandavaks," tõdes esisatanist Ekspressile.
Jasonil on nüüd idee satanistliku ilmavaate reformimiseks ja tänapäeva ilmaelule sobilikumaks muutmiseks.

Itaalia praevõistlusel esindab Eestit kiievi kotlet
Itaalias Cingoli linnakeses võisteldakse veebruari lõpus praevalmistamises. Kolmandat korda peetava rahvusvahelise Antonio Nebba nimelise võistluse teema on tänavu "kultuurilise taustaga vanema retsepti tervislik ülessoojendamine". Mikrolaineahi jääb seega mängust välja.
Nelja Itaalia koka ning nelja muu Euroopa toiduvalmistaja sekka kvalifitseerus ka Eesti.
Vabariiki lähevad saapamaale esindama Demo Kaev ja Taavi Kuusik, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokaõpilased.
Oma juhendaja Kaire Raba eestvõttel soojendavad kokapoisid itaallastele kiievi kotletti. See ju igati kultuurilise taustaga vanem roog.
"Ei ole ta eriti tervislik, sisaldab võid ja praetakse teda rohkes rasvas," hindab Raba kotleti tegelikku seisu. Et see Itaaliasse sobiks, pani Haapsalu rahvas kotleti täidiseks taluvõi asemel küülikuvahu. Tüümianimaitselise, kusjuures. Loobuti ka õlis praadimisest - kotletti hoopis aurutatakse.

Vanalinna varjatud valitseja
Ekspress uuris, kes on Tallinna vanalinnas suurejoonelist kinnisvaraäri ajav Vahur Reimets. Kui linnapoliitik Elmar Sepp sattus kahtlaste korteritehingute eest kohtupinki, siis tema koolivend Vahur Reimets sai ilma kärata multimiljonäriks.
Reimetsa äri on spetsiifiline - ta tegeleb paljuski pindadega, mis erastati kurikuulsa sundüürnike skeemiga. Ekspress analüüsis tema firmade tehingute äri- ja kinnistusregistri andmeid ning avastas Reimetsa seose ligi 30 sama "käekirjaga" tehtud kinnisvaratehinguga.

Analüüs näitab mõra Ansipi jõukusplaanis
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) majandusuurijad Faisal Ahmed ja Bas B. Bakker näevad tänavu koostatud esitluses, et kiire kasv võib Eestit, Lätit ja Leedut külastada vaid lühiajaliselt.
Võrdluseks on neil võetud Portugal ja Iirimaa. Need kumbki olid enne Euroopa Liiduga ühinemist mandri äärealad, kus inimesed elasid suhteliselt vaeselt. Nüüdseks on Iirimaa palju rikkam kui Portugal. Iiris jätkub majanduskasv hoogsalt, Portugalis toppab.
Dokumendi järeldused on Eesti seisukohalt suhteliselt väherõõmustavad. IMFi uurijate meelest edeneb Balti riikide majandus suures osas samade võtetega, mida kasutas Portugal, seega ei pruugi kasv olla pikema aja jooksul jätkusuutlik.
Uurijate meelest on hoogsalt sisse tulnud väliskapitali Baltikumis vähe kasutatud tootmise arendamiseks. Raha on läinud kinnisvaraturule ja suletud majandussektorisse.
Ehkki tootlikkus on tõusnud, on palgakasv veelgi kiirem ning see olukord ei saa väga pikalt jätkuda.