Eeldused allergia tekkimiseks on olemas juba looteeas
Loote ellujäämise seisukohalt on see oluline, vastasel juhul saaks loode kahjustada ning rasedus katkeks. Üsasisene keskkond on steriilne, seega puudub ka otsene vajadus mikroobe hävitada. Platsenta ohjab kõiki immuunreaktsioone ema ja loote vahel ning hoiab areneva elu keskkonna turvalisena. Immuunsüsteemil jääb üle kolmas reageerimise moodus. Looteperioodis on lapse immuunsüsteem kergelt, kuid kindlalt kallutatud allergia suunas.
Peale sündi tingimused muutuvad, laps saab juba sünnituse käigus ema sünnitusteedest ja nahalt kaasa mikrofloora, edaspidi ka last hooldavate lähedaste ja hooldajate nahalt. Vastsündinu seedekulgla koloniseerub paljude mikroobidega. Koloniseerumine kujuneb välja juba esimese nädala lõpuks, kuid bakterite arvukus ja liigid on esimese kolme kuu jooksul veel ebastabiilsed. Pärast kolmandat elukuud püsib soole mikrofloora üllatavalt stabiilsena, ka peale antibiootikumide kasutamist.
Allergilise haiguse tekkimiseks on vajalik kolm tingimust:
- pärilik taust
- kontakt allergeeniga
- keskkonna soodustav mõju
Pärilikkus
Allergia tekkimise tõenäosus on 10-30%, kui kummalgi vanemal ei ole allergilist haigust; umbes 50%, kui ühel vanemal on allergiline haigus; umbes 80%, kui mõlemal vanemal on allergiline haigus. Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne.
Kontakt allergeeniga
Allergeeni ehk allergiat tekitava aine puhul on eriti oluline, millal ja millises koguses laps sellega kokku puutub.
Keskkond
See võib hõlmata kõike, mis last ümbritseb ning millega ta juba alates üsasisesest perioodist kokku puutub. Peale sündi oleneb palju ka lapse toidust, kodusest keskkonnast (lemmikloomad, tolmulestad) ning hilisemas vanuses pääsevad mõjule väliskeskkonna tegurid (saastatus, õietolmud).
Allergiale on iseloomulik teatav vanuseline reeglipärasus. Nii avaldub toiduallergia eelkõige esimesel kolmel eluaastal alates väga tihti juba paarikuistel beebidel nahalööbe, gaasivalude või seedehäiretena.
Hingamiselundite allergilised haigused kujunevad lasteaia- ja kooliealistel lastel. Üks teadlaste väljapakutud põhjendus, miks hingamiselundite allergia algab hiljem, on see, et immunoloogilises mõttes küpseb sealne limaskest hiljem kui seedetraktis või hoopiski nahk. Seega saavad ka allergilised immuunreaktsioonid seal alata hiljem.
Erinevad keskkonnamõju
- Ema nakkused enne rasedust ja raseduse ajal: ureaplasma-infektsioon ja stafülokoki olemasolu/kandlus ema nahal ning limaskestadel soodustavad hingamisteede allergiliste nähtude teket lastel, antibiootikumide kasutamine tõstab aga lapse astma riski, toiduallergiale see olulist mõju ei avalda. Mida rohkem on raseduse ajal antibiootikume kasutatud, seda suurem võimalus allergia tekkimiseks. Ka muud ema rasedus- ning sünnitusaegsed tervisehädad soodustavad allergia tekkimist.
- Keisrilõige allergilise haigusega emal tõstab mitmekordselt allergia tõenäosust lapsel ning tunduvalt vähem lapsel, kelle emal ei ole allergilist haigust.
- Õietolmuallergia võib olla seotud sünniajaga - mõned nädalad enne õietolmuhooaega sündinutel kujuneb sagedamini allergia just nende taimede õietolmudele, mis varsti peale sündi õitsema hakkasid. Kevadel sündinutel on rohkem allergiat puude õietolmudele, suvel sündinutel heintaimedele ja lõikheinalistele.
- Tubakasuits takistab kopsukoe küpsemist, soodustab enneaegset sündi, astmat, viliseva hingamise ja hingamisteede hüperreaktiivsuse tekkimist.
- Ema toitumisharjumuste mõju kohta tulevase lapse allergia kujunemisele on uuringud andnud vastuolulisi tulemusi. Piimast ja piimatoodetest, kanamunast, kalast raseduse ajal hoidumine ei kaitsenud last allergia tekkimise eest. Hoopis vastupidi, nendest hoidumine või vähene tarvitamine võib soodustada allergia teket, sest tolerantsuse ehk taluvuse kujunemine saab häiritud. Kokkupuude võimalike allergeenide suurte kogustega võib osutuda hoopis kaitsefaktoriks, sest siis jõuavad välja kujuneda vastavad immunoloogilised kaitsemehhanismid. Seepärast soovitavad USA ja Euroopa toitumisjuhised last ootavatele emadele normaalset tasakaalustatud toitumist. Tuleb kindlasti meeles pidada, et see seaduspärasus kehtib ainult üsasisese arengu ajal. Peale sündi saab allergia ärahoidmisel oluliseks rinnapiimaga toitmine esimesel kuuel elukuul ja lisatoitude, piimasegude alustamine teisest poolaastast. Täispiima ja teisi piimaprodukte oleks soovitav proovida alles juba aastaseks saama hakkaval lapsel.
- Mõnede toiduainete puhul, näiteks maapähkel, ei soovitata seda siiski tarbida rohkem kui üks kord nädalas, sest sagedam söömine on seotud sagedama allergiaga.
- Leitud on veel, et näljutamine raseduse esimesel ja teisel kolmandikul soodustab hingamisteede allergiat. Põhjendus peitub hingamisteede ja kopsude arengu häirumises.
- Ema ülekaalulisus ja kõrgem kehamassiindeks on seotud sagedama allergiaga.
- Kõrgem vanus rasestumise ajal on osutunud seotuks sagedama toiduallergia avaldumisega.
Allergia ärahoidmise võimalustest
- Pole veenvaid tõendeid ema rasedusaegse dieedi kasulikkusest allergia ärahoidmisel, väljaarvatud need toiduained, millele ema on allergiline.
- Lapsele tuleks anda esimesel 4-6 kuul ainult rinnapiima.
- Lastele, kellel ühel vanematest on atoopiline haigus (lapsel kõrgenenud allergia risk) ning kes mingil põhjusel ei saa rinnapiima, tuleb anda spetsiaalset allergikutele mõeldud piimasegu.
- Kõrgenenud riskiga laste koju pole soovitatav muretseda lemmiklooma.
- Lapsele tuleks lisatoitu hakata andma peale 4-6 elukuud.
- Hoida last tubakasuitsu eest.
