Meie pole süüdi

Intervjuus Eesti hasartmängu-;­korraldajate liidu juhi Tõnis Rüüteliga tuleb välja, et jõuliselt isegi magalarajoonidesse trügivad Eesti kasiinoettevõtted jahivad aina suuremat turuosa sellepärast, et ei tea, mis tulevik toob. Süüd selle eest, et hasartmängusõltuvus on põhjustanud ühiskonda vapustanud tragöödia, kasiinode esindaja enda kanda muidugi ei võta.

Tõnis Rüütel on ses mõttes õnnelik inimene, et erinevalt paljudest teistest kesklinna kabinettidest paistab tema kontori aknast kõrgel Toompeal müüril vaid kaks kasiinosaali. Ekspressi kontori ümber on paarisaja meetri raadiuses mängusaale tervelt viis.
 
Kas teile ei tundu, et kasiinod on Eestis riigile sügavalt pähe istunud?
Nooooh! Ma ei saa küll seda öelda, et kasiinod riigile kuidagi pähe oleksid istunud. Pigem on tegemist ühe kõige seaduskuulekama ettevõtlusliigiga Eestis üldse.
 
Aga rahvas nuriseb ja nii mõnigi minister leiab, et seadustik, mis kasiinode elu reguleerib, tuleb ümber teha. Ka linnapead ei saa enam kasiinodest jagu ja need teevad, mis tahavad....
Ega ettevõtted pole ise ka õnnelikud selle võidujooksu üle, mis siin turul praegu toimub. See on rapsimine. Ja selle põhjuseks on teadmatus.
 
Tohoh! Kasiinoettevõtted, kes avavad aina uusi mängusaale, pole rahul?
Just. Just.
 
Nad pole rahul, et toimub võidujooks turuosa haaramise peale?
Just nimelt. See on võidurelvastumine, mis praegu toimub. Teadmata, kuhupoole seadusandlus täpselt tüürib, võetakse positsioone sisse.
 
Huvitav seis. Kasiinod ei tea, mida teha. Aga ministrid pole nõus, linnapead on hädas ja päris suur osa rahvast, nagu mulle tundub, on kasiinode vastu, sest see, et kasiinod on neile pähe istunud, häirib...
Mis tähendab “on pähe istunud”? Üks asi on, et kasiinode vohamine häirib. Samas riigile pähe istumine... no ma ei tea. Sel aastal laekub riigile hasartmängumaksu umbes 400 miljonit ja...
 
Samas ainuüksi Olympic kasiino teenis mullu umbes 440 miljonit krooni. Nii et eks kasiinod teeni ikka väga hästi.
Eks Olympic on ka umbes 40 protsenti turust. Maksupoliitiliselt, ma usun, on kasiinodega asi enam-vähem paigas. Aga mis üldsust häirib ja mis tekitab nõutu oleku ettevõtjate hulgas, on just nimelt see, et keegi ei tea täpselt, kus ja kui palju neid kasiinosid ikkagi peab olema. Ega keegi ei ole selle närvilise tõmblemise juures õnnelik. Mis tahes hullust regulatsioonist on tegelikult veelgi hullem see teadmatus, mis meil valitseb.
 
Miks meil on teadmatus? Miks meil on nii liberaalne see sektor, et enam ei teagi, mis edasi? Nn Vana Euroopa riigid on erinevalt meist oma kasiinomajanduse vägagi konservatiivselt korraldanud.
Ma ei ütleks, et meilgi ülearu liberaalne oleks.
 
No kus on kasiinoettevõtetel vähem piiranguid kui Eestis? 
Ma ei ole sellist analüüsi teinud. Aga kui võtta need piirangud, et alla 21aastane ei tohi viibidagi kasiino ruumis, mängimisest rääkimata... Reklaam on praktiliselt keelatud...
 
Tallinnas on probleem selles, et mängur, kes tahaks pahest vabaneda, ei pääse kasiinost mööda. 
Tõenäoliselt see ei ole nii. Aga nagu on igasuguse teenuse pakkumisega, liiatigi meelelahutusteenuse pakkumisega, on sellega seotud terve teadus. Konkurentsivõitlus, nagu igal pool mujal, on tugev ka kasiinovaldkonnas. Loomulikult on läbi testitud kõik paigad, kus kasiinot on kõige parem pidada. Aga ma ütlen veel kord, et lõpuks on see sotsiaalse kokkuleppe küsimus. Kas tõesti leitakse nüüd, et 12 aastat tagasi tehti viga ja kasiinode tegevust poleks Eesti vabariigis tohtinud üldse seadustada.
 
Kas teile ei tundu traagiline, et E esti on rea selles otsas, kus on iga täiskasvanud inimese kohta kõige enam kasiinosid.
Me jõuame nüüd selleni, kus kiputakse sotsiaalpoliitilisi tegematajätmisi kangesti majanduse ja ettevõtjate kaela riputama. Kahtlemata on seda hästi mugav teha. Samas on selge, et sõltlastega oleks pidanud ammu tegelema. Mitte ainult meie, hasartmängude korraldajad, vaid ka riik.
 
Miks viimase viie aasta jooksul on toimunud kasiinode, eelkõige just City Casino ja Olympic Casino sedavõrd agressiivne laienemine? Magalarajoonidesse, kesklinna, maale, kõikjale?
City Casino puhul on teadupoolest tegu Venemaa omanikuga. See pole mingi saladus. Nende seisukohalt, ma arvan, on tähtis see, et Eesti on ELi piiri äär. Küllap nad seetõttu on omad positsioonid siin sisse võtnud. Võib-olla aimates sedagi, et Venemaal on neid otsi (kasiinomajanduses – Toim.) kokku tõmmatud.  

Kas pole karta, et selline rünnak võiks olla seotud näiteks rahapesuhuviga?
Ei ole. Kasiinode raamatupidamine on üsna spetsiifiline ja läbipaistev. Pealegi käib meil (s.t Eesti kasiinodel) tihe koostöö rahapesu andmebürooga.

 

Miks Eestis avatakse üha enam automaadisaale ehk programmeeritud võiduprotsendiga saale ning aina vähem on mängulaudadega saale, kus tuleb investeerida rohkem inimestesse ja turvaseadmetesse, kuid kus heal mängijal on teoreetiliselt suurem tõenäosus kasiinot võita?
See, et lauamängusaale on aina vähem, on rahvusvaheline trend. Ma ei teagi, mis on selle põhjus.
 
Äkki see, et kasiino on üha rohkem külm ja kaine raha väljapumpamine ning aina vähem meelelahutus, mida teie siiski sageli kasiino kohta tahaksite öelda? 
Väidan vastupidist. See ei ole absoluutselt nii.
 
Meil on tänavu olnud väga traagiline juhtum, kus süüdlaseks nimetatud mängusõltuvust. 
Nüüd jõuame siis selle looni, mis elab ammu oma elu edasi. Aga ma ütlen, et keegi ei tea või ei julge öelda, mis oli Janek Lauri teo tegelik põhjus.
 
Te ju ütlesite toona, kui see juhtus, avalikult ja üsna veendunult, et ta ei olnud ühegi kasiino püsiklient ehk siis mängur?
Jah, see juhtum šokeeris mind nagu igat Eesti inimest. Saatsin uudisest kuuldes kibekiiresti kasiinoettevõtetesse laiali päringu. Millest me saame järeldada, kas tegu oli mänguriga või mitte? Eks ikka nendesamade tuntud turundusvõtete – kuldkaartide ja kliendikaartide kohta küsides. Ja kas ta oli saanud suuri võite? Ei olnud tema puhul ei üht ega teist.
Olin üsna solvunud, kui minu pihta tuli süüdistusterahe, et kus nüüd Rüütel läks oma rinnaga kasiinosid kaitsma. Ei läinud.
 
Valetasite ise või valetati teile. Politsei tuvastas, et ta oli sõltlane.
Ta käis mängimas.
 
Olen kõnelnud tema ema ja vennaga, kes rääkisid summadest, mis ta maha mängis, ja probleemist üldse. Mulle ei jäänud muljet, et nad oleksid selle probleemi välja mõelnud.
Ma ei tulegi seda väitma, et inimene üldse ei mänginud. Aga see ei saanud olla selle tragöödia üks ja ainuke põhjus. Mind häiris sügavalt, et valiti kõige kaitsetum – kasiinod, sest nemad on nagunii need pahad. 
 
Vaesed kasiinod. Teate, pigem ma kipun uskuma lä ; ;hedasi. Kui nemad ütlevad, et mängurlus oli põhiline probleem, siis ma usun, et see oligi probleem.
Jah, mängurlus oli üks probleemidest. Ma ütlen veel kord, et kõige lihtsam oli nii armeel kui lähedastel anda pihta kasiinodele, sest kuidagi oli ju vaja lähedase hirmutegusid leevendada. 
 
Kas teie meelest on täiesti välistatud võimalus, et mängusõltuvus oli ikkagi see kõige peamisem põhjus?
Olen veendunud, et see oli üks paljudest põhustest.
 
Te üritate kasiinode osa kõigiti pehmendada.
Ei, mitte seda. Aga vaadake, midagi pole teha – aja jooksul tekitab trotsi, kui ainuke ja kõige lihtsamalt leitud süüdlane öeldakse olevat kasiino. Ja kõik.
 
Muide, mingi ime läbi on läinud nii, et kasiinod, vaesekesed, on ainsad kohad, kus suvest võib ikka veel suitsetada. Teistes avalikes söögikohtades tuleb luua spetsiaalne tõmbekapp või selle puudumisel suitsetada õues.
Selles ongi asi, et suitsuruum peab olema alarõhuline ehk siis terve kasiinoruum vastabki nendele nõuetele...
 
...mis on teistes kohtades ekstra suitsetamiseks mõeldud ruumidele?
Kindlasti. Ma jään tehnilises osas täpse vastuse võlgu, aga nõnda see on. Ja see maksab muide palju raha. Ja kasiino baariosas ei tohi suitsetada.
 
Kui palju on Eestis kasiinosõltlasi?
Umbes 25 000. Pooled neist on ka lotosõltlased.
 
Ma kuulan teid rääkimas, kuidas peaks tegelema hasartmängusõltuvusega üha enam ja et see on probleem jne, aga teie koduleheküljel olevates uudistes ei ole ühtki sellist, mis räägiks kasiinonduse tumedamast poolest – sõltuvusest ja selle tagajärgedest. On vaid meeldivad uudised ja muret pole näha.
See oleks ju natuke kummaline mu arust.
 
Ei oleks. Ma arvan, et see oleks vähem silmakirjalik, kui te tõepoolest, mitte ainult sõnades, asjaga tegeleksite.
Eks olegi meie leheküljel linke näiteks mängusõltlaste ühingu leheküljele. Aga kas pole teie poolt küüniline nõue, et ettevõtja hakkaks ise oma tegevust pärssima?
 
Te pole ettevõtja. Te olete kasiinoettevõtete liit, kes võiks või peaks tegelema valdkonna säravama poole kõrval ka traagilisema poolega. Piltlikult öeldes peaksite reageerima igale enesetapule, mis väidetavalt mängusõltuvuse tõttu on juhtunud. Võib-olla on see palju tahetud?
No see on üsna vaenulik küsimus. Päris nii see ju ei ole, et maksame makse, peame ettevõtlust üleval ja siis peame tegelema sellesama ettevõtluse pärssimisega.
 
USA Luure Keskagentuur märgib juba mitu aastat oma aastaraamatus Eesti kohta: “On võimalik hasartmängude korraldamisest teenitud raha suunamine narkoäri rahastamisse.”
Kust selline lause, kuidas sellisesse märkesse suhtuda?
Mis mustast rahastamisest saab juttu olla, kui iga 15 000 kroonine võit kontrollitakse?
 
Mulle tundub, et on silmas peetud kasiinopidamisest teenitud tulu, mitte võite.
No pigem ikka vastupidine võiks...
 
Olete midagi kuulnud, millest tulenevalt CIA võis sellise lause oma aastaraamtusse panna? 
Ei ole ma midagi sellist kuulnud. Ja seda on ka raske uskuda. Hasartmängude korraldamine on nii ku lukas ettev õtmine. Selle asemel võiks pidada kohvikut, kus mitte keegi kunagi ei käi.
 
Välistada ei saa ju kunagi midagi.
Ei, välistada ei saa muidugi. 

 

Mida räägitakse kasiinodest koalitsioonikõnelustel?
Valimiste eel vastasid kõik Riigikokku pürgivad parteid, et kasiinode pealetungi tuleb ohjeldada. Mida kostavad koalitsioonipoliitikud nüüd?
Eiki Nestor, sotsiaaldemokraadid
“Mingit vaidlust selles asjas küll üleval ei ole. Kas kasiinod on kõne all olnud, mulle praegu täpselt ei meenu. Kuid meil on veel avamata kodanikuühiskonna ja demokraatia teema ning võimalik, et seal keegi osapooltest võtab selle teema jutuks.”
Margus Tsahkna, Isamaaliit
“Sellest oli juttu ametlikele läbirääkimistele eelnenud konsultatsioonidel. Mingit vaidlust ei toimunud, kõik said aru, et sellega tuleb tegelda. IRL seisukoht on, et kasiinondust tuleks tugevamalt reguleerida. Nelja aasta jooksul kindlasti sellega tegelema peab.”
Meelis Atonen, Reformierakond
“Ei ole räägitud. Arvan, et ei räägita ka, sest uute teemade tõstatamise aeg on juba möödas.”
Marek Strandberg, rohelised
“Koht, kus seda arutada, on kodanikuühiskonna teema all. Majanduse all see vist päris sobilik ei oleks. Roheliste arvamus on, et kasiinodest saab üldse loobuda, igal juhul võiks märkimisväärselt vähendada nende hulka ja nähtavust linnaruumis. See pole meil kõige kesksem punkt, aga läheb hästi kokku sellega, et tarbimissõltuvust peaks vähendama.”
Argo Ideon