Miks Eestis avatakse üha enam automaadisaale ehk programmeeritud võiduprotsendiga saale ning aina vähem on mängulaudadega saale, kus tuleb investeerida rohkem inimestesse ja turvaseadmetesse, kuid kus heal mängijal on teoreetiliselt suurem tõenäosus kasiinot võita?
See, et lauamängusaale on aina vähem, on rahvusvaheline trend. Ma ei teagi, mis on selle põhjus.
 
Äkki see, et kasiino on üha rohkem külm ja kaine raha väljapumpamine ning aina vähem meelelahutus, mida teie siiski sageli kasiino kohta tahaksite öelda? 
Väidan vastupidist. See ei ole absoluutselt nii.
 
Meil on tänavu olnud väga traagiline juhtum, kus süüdlaseks nimetatud mängusõltuvust. 
Nüüd jõuame siis selle looni, mis elab ammu oma elu edasi. Aga ma ütlen, et keegi ei tea või ei julge öelda, mis oli Janek Lauri teo tegelik põhjus.
 
Te ju ütlesite toona, kui see juhtus, avalikult ja üsna veendunult, et ta ei olnud ühegi kasiino püsiklient ehk siis mängur?
Jah, see juhtum šokeeris mind nagu igat Eesti inimest. Saatsin uudisest kuuldes kibekiiresti kasiinoettevõtetesse laiali päringu. Millest me saame järeldada, kas tegu oli mänguriga või mitte? Eks ikka nendesamade tuntud turundusvõtete – kuldkaartide ja kliendikaartide kohta küsides. Ja kas ta oli saanud suuri võite? Ei olnud tema puhul ei üht ega teist.
Olin üsna solvunud, kui minu pihta tuli süüdistusterahe, et kus nüüd Rüütel läks oma rinnaga kasiinosid kaitsma. Ei läinud.
 
Valetasite ise või valetati teile. Politsei tuvastas, et ta oli sõltlane.
Ta käis mängimas.
 
Olen kõnelnud tema ema ja vennaga, kes rääkisid summadest, mis ta maha mängis, ja probleemist üldse. Mulle ei jäänud muljet, et nad oleksid selle probleemi välja mõelnud.
Ma ei tulegi seda väitma, et inimene üldse ei mänginud. Aga see ei saanud olla selle tragöödia üks ja ainuke põhjus. Mind häiris sügavalt, et valiti kõige kaitsetum – kasiinod, sest nemad on nagunii need pahad. 
 
Vaesed kasiinod. Teate, pigem ma kipun uskuma lä ; ;hedasi. Kui nemad ütlevad, et mängurlus oli põhiline probleem, siis ma usun, et see oligi probleem.
Jah, mängurlus oli üks probleemidest. Ma ütlen veel kord, et kõige lihtsam oli nii armeel kui lähedastel anda pihta kasiinodele, sest kuidagi oli ju vaja lähedase hirmutegusid leevendada. 
 
Kas teie meelest on täiesti välistatud võimalus, et mängusõltuvus oli ikkagi see kõige peamisem põhjus?

Olen veendunud, et see oli üks paljudest põhustest.
 
Te üritate kasiinode osa kõigiti pehmendada.
Ei, mitte seda. Aga vaadake, midagi pole teha – aja jooksul tekitab trotsi, kui ainuke ja kõige lihtsamalt leitud süüdlane öeldakse olevat kasiino. Ja kõik.
 
Muide, mingi ime läbi on läinud nii, et kasiinod, vaesekesed, on ainsad kohad, kus suvest võib ikka veel suitsetada. Teistes avalikes söögikohtades tuleb luua spetsiaalne tõmbekapp või selle puudumisel suitsetada õues.

Selles ongi asi, et suitsuruum peab olema alarõhuline ehk siis terve kasiinoruum vastabki nendele nõuetele...
 
...mis on teistes kohtades ekstra suitsetamiseks mõeldud ruumidele?
Kindlasti. Ma jään tehnilises osas täpse vastuse võlgu, aga nõnda see on. Ja see maksab muide palju raha. Ja kasiino baariosas ei tohi suitsetada.
 
Kui palju on Eestis kasiinosõltlasi?
Umbes 25 000. Pooled neist on ka lotosõltlased.
 
Ma kuulan teid rääkimas, kuidas peaks tegelema hasartmängusõltuvusega üha enam ja et see on probleem jne, aga teie koduleheküljel olevates uudistes ei ole ühtki sellist, mis räägiks kasiinonduse tumedamast poolest – sõltuvusest ja selle tagajärgedest. On vaid meeldivad uudised ja muret pole näha.
See oleks ju natuke kummaline mu arust.
 
Ei oleks. Ma arvan, et see oleks vähem silmakirjalik, kui te tõepoolest, mitte ainult sõnades, asjaga tegeleksite.

Eks olegi meie leheküljel linke näiteks mängusõltlaste ühingu leheküljele. Aga kas pole teie poolt küüniline nõue, et ettevõtja hakkaks ise oma tegevust pärssima?
 
Te pole ettevõtja. Te olete kasiinoettevõtete liit, kes võiks või peaks tegelema valdkonna säravama poole kõrval ka traagilisema poolega. Piltlikult öeldes peaksite reageerima igale enesetapule, mis väidetavalt mängusõltuvuse tõttu on juhtunud. Võib-olla on see palju tahetud?
No see on üsna vaenulik küsimus. Päris nii see ju ei ole, et maksame makse, peame ettevõtlust üleval ja siis peame tegelema sellesama ettevõtluse pärssimisega.
 
USA Luure Keskagentuur märgib juba mitu aastat oma aastaraamatus Eesti kohta: “On võimalik hasartmängude korraldamisest teenitud raha suunamine narkoäri rahastamisse.”

Kust selline lause, kuidas sellisesse märkesse suhtuda?
Mis mustast rahastamisest saab juttu olla, kui iga 15 000 kroonine võit kontrollitakse?
 
Mulle tundub, et on silmas peetud kasiinopidamisest teenitud tulu, mitte võite.
No pigem ikka vastupidine võiks...
 
Olete midagi kuulnud, millest tulenevalt CIA võis sellise lause oma aastaraamtusse panna? 
Ei ole ma midagi sellist kuulnud. Ja seda on ka raske uskuda. Hasartmängude korraldamine on nii ku lukas ettev õtmine. Selle asemel võiks pidada kohvikut, kus mitte keegi kunagi ei käi.
 
Välistada ei saa ju kunagi midagi.
Ei, välistada ei saa muidugi. 

 

Mida räägitakse kasiinodest koalitsioonikõnelustel?
Valimiste eel vastasid kõik Riigikokku pürgivad parteid, et kasiinode pealetungi tuleb ohjeldada. Mida kostavad koalitsioonipoliitikud nüüd?
Eiki Nestor, sotsiaaldemokraadid
“Mingit vaidlust selles asjas küll üleval ei ole. Kas kasiinod on kõne all olnud, mulle praegu täpselt ei meenu. Kuid meil on veel avamata kodanikuühiskonna ja demokraatia teema ning võimalik, et seal keegi osapooltest võtab selle teema jutuks.”
Margus Tsahkna, Isamaaliit
“Sellest oli juttu ametlikele läbirääkimistele eelnenud konsultatsioonidel. Mingit vaidlust ei toimunud, kõik said aru, et sellega tuleb tegelda. IRL seisukoht on, et kasiinondust tuleks tugevamalt reguleerida. Nelja aasta jooksul kindlasti sellega tegelema peab.”
Meelis Atonen, Reformierakond
“Ei ole räägitud. Arvan, et ei räägita ka, sest uute teemade tõstatamise aeg on juba möödas.”
Marek Strandberg, rohelised
“Koht, kus seda arutada, on kodanikuühiskonna teema all. Majanduse all see vist päris sobilik ei oleks. Roheliste arvamus on, et kasiinodest saab üldse loobuda, igal juhul võiks märkimisväärselt vähendada nende hulka ja nähtavust linnaruumis. See pole meil kõige kesksem punkt, aga läheb hästi kokku sellega, et tarbimissõltuvust peaks vähendama.”
Argo Ideon