Hillier lõpetas vapustava Bachiga
Johann Sebastian Bach “Matteuse passioon”, 25.
märtsil Tallinna Metodisti kirikus. Eesti Filharmoonia Kammerkoor,
Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Paul Hillier.
“Maarjamaad on tabanud tähesadu!” Just sellise
mõttega lahkusin paastumaarjapäeval Tallinna Metodisti kirikust,
vapustatuna Bachi “Matteuse passiooni” muusikast ja ettekandest
ning mõeldes tagasi vaid nädal varem saadud elamusele Bellini
“Puritaanidest” – mõlemal juhul peakangelaseks
haruldane külalistenor, toetatuna meie muusikute parimatest
püüdlustest.
Evangelisti jutustus koos tegevust
markeerivate dramaatiliste koorirepliikidega on Bachi passiooni selgroog.
Siiski olen varasema kuulamiskogemuse põhjal retsitatiive tajunud pigem
kui sisuliselt olulist sidepartiid kaunite aariate ja kooride vahel Jeesus
Kristuse kannatusloos. Briti tenor Julian Podger laulis aga retsitatiivid
passiooni haaravaimaks muusikaks, esitades sügavalt läbitunnetatud
kannatusloo kirglikult ja köitvalt, ideaalses muusika ja sõna
koosluses, oivalise diktsiooniga, häbenemata kontraste vaoshoitud
sosinataolisest laulmisest emotsionaalsete purseteni, visualiseerides eredate
piltidena kogu tegevuse. Eelkõige Bachi interpreedina hinnatud
Podger on praegu Euroopas nõutumaid suurvormi soliste, kes laulnud
Evangelisti osa paljudes kuulsates kontserdimajades.
Jeesuse osa laulis
Uku Joller, kelle kaunitämbrilist bassi väärtustab samuti
väga hea teksti kõrval muusikaline intelligents ja erakordne
stiilitunne. Kauneimad aariad on Bach selles teoses loonud aldile. Iris Oja
tuli nendega uhkelt toime. Kuu aega tagasi esines Iris Oja Austraalias Arvo
Pärdi “Passio” ettekandel koos Julian Podgeri ja teise
Tallinnas esinenud külalistenori Tomas Mediciga Kopenhaagenist. Paraku ei
olnud taanlasel Tallinnas seekord just parim päev. Teda kuulates otsisid
silmad meie koori ridadest tenorit, kes võinuks partiiga paremini
hakkama saada. Koorist ette astunud solistidest pakkusid elamusi sopran Kaia
Urb oma tuntud headuses ja iga esinemisega üha paremaks muutuv noor bass
Rainer Vilu.
Kohtumine Johann Sebastian Bachi “Matteuse
passiooniga” on igal juhul suursündmus teosesse kätketud
sõnumi ja erakordselt kauni muusika tõttu. Eesti publikul on seda
teost olnud võimalik kuulata haruharva – viimati 2000. aastal XIV
rahvusvahelise orelifestivali avakontserdil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on
“Matteuse passiooni” esitanud varem vaid koos Rootsi Raadio kooriga
1998 Tõnu Kaljuste juhatusel. Ka möödunud sajandil Eestis
eelkõige oratooriumikoorina tuntud Eesti Raadio segakoor esitas Bachi
suurteost vaid üheainsa korra – 1968.
Sageli esitatakse seda
ulatuslikku teost kupüüridega. Lugupidamist väärib dirigent
Paul Hillieri otsus teos tervikuna esitada. Ettekanne oli haarav, ei
mõjunud liialt pikana, kuigi ühtlasema kvaliteedi huvides
võinuks ka seekord mõne kärpe teha.
Kontsert oli
väärikas kroon Hillieri kuus aastat kestnud tööle Eesti
Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina, viimase kontserdina Eestis selles
ametis. Dirigendi üldkontseptsioon oli muljetavaldav ning muusikalise
eruditsiooniga ellu viidud. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitas koorirepliigid
täpselt ja mõjuvalt aktsentueerituna. Koraalides ning algus- ja
lõpukoorides sai aga nautida meie koori kaunist, tasakaalustatud
kõla ja professionaalsust. Siinkohal kiidusõnad ka koormeister
Mikk Üleojale.
Tallinna Kammerorkester oli nagu ikka meie
esinduskoorile väärikas partner. Kaasatud oli instrumentaalsoliste
Soomest ja Lätist. Gambamängija Mikko Perkola või
orkestri kontsertmeistri Harry T
raksmanni tundlikult nüansseeritud saatepartiid panid mitmel puhul
kõrvu kikitama.
Patt oleks hakata üksikasjalikult
rääkima esituskonarustest, mida ligi kolm tundi kestva suurteose
puhul ikka ette tuleb.