24.05.2007, 00:00
3600 aastat rinnavähki. Mida rakud mäletavad?
Rakubioloogid on süvenenud vähirakkude ellujäämis- ja taastootmis-;mehhanismidesse ja avastanud nii mõndagi, mis võimaldab meil selle saatusliku haiguse olemust paremini mõista.
Inimestele on alati olnud omane soov oma kogemusi
järeltulevatele põlvedele edasi anda. Seetõttu oleme leidnud
koobastest kaljujoonistusi, hilisemast ajast raidkive, papüüruserulle
või käsikirju.
Egiptusest Karnaki templi varemetest leiti väljakaevamistel papüüruserulle, milledel kirjeldati 1600. a e.m.a esinenud haigusjuhte ja nende hulgas on ka esimene rinnavähi kirjeldus. Seega on haigus meie hulgas juba üle 3600 aasta, aga lõplikku võitu ei ole me tema üle siiani suutnud saavutada. Varasematel aegadel täiesti ravimatuks peetud tõbi on viimastel aastakümnetel väga paljudel juhtudel edukalt ravitavaks osutunud. Siiski ei ole harvad ka need juhud, mil arstid on sunnitud oma lüüasaamist tunnistama.
Kui ravimi efektiivsus langeb …
Suure murrangu rinnavähi ravisse tõi tsütostaatilise ehk keemiaravi kasutuselevõtt, patsientide ellujäämisšansse parandas suuresti ka hormoonravimi tamoxifeni juurutamine igapäevapraktikasse. Viimastel aastatel on eriti hoogustunud bioloogilise ravi kasutamine, mille sihtmärkideks on üksikud protsessid raku sees. Sellest hoolimata tundub, et kogu ravimiarsenalist hoolimata ei suuda me lõplikult halvata vähirakkude ellujäämisvõimet. Alguses edukalt toiminud ravimi efekt võib mõne aja pärast kahaneda ja ka hoopis kaduda. Meditsiiniliselt nimetatakse seda ravimresistentsuseks.
Rakubioloogid on süvenenud vähirakkude ellujäämis- ja taastootmismehhanismidesse ja avastanud nii mõndagi, mis võimaldab meil selle saatusliku haiguse olemust paremini mõista.
Uusi teadmisi rakkudest
Aastakümneid tagasi ülikoolis õpitud arusaam raku ehitusest on tänaseks tundmatuseni muutunud. Teame nüüd, et raku elutsüklit ja paljunemist juhivad keerulised mehhanismid, mis aitavad vältida rakkude kahjustumist ja rakusurma, tagavad normaalse funktsioneerimise, paljunemise ja aitavad parandada raku elutsükli vältel tekkinud kahjustusi.
Organismi erinevad koed saavad alguse tüvirakkudest. Tüvirakkude avastamine on toonud uued arengusuunad mitmete haiguste ravisse ja andnud lootust luua kahjustatute asemele kunstlikult uusi organeid.
See omakorda on tõstatanud poleemika näiteks USA-s, kus usuringkondade survel on keelatud riiklikult rahastada tüvirakkudega tehtavaid uuringuid – Looja poolt loodut ei ole viisakas ega eetiline korrigeerida. Vaatamata sellele on teadlased avastanud, et ka vähil on omad tüvirakud. Kasvaja tüvirakk võib tekkida tavalisest tüvirakust, mis onkogeneetiliste (ehk vähkitekitavate) välistegurite toimel muutub kasvaja tüvirakuks või siis eriliselt diferentseerunud ja eneseuuendamisvõime omandanud rakust, mis saab tüviraku olemuse.
Mutatsioonid ja paljunemisvõime
Kuigi tüvirakul on enese taastootmisvõime, eksisteerib ta enamiku ajast uinuvas ehk vaikolekus (rakutsükli G0 osas). Normaalsest tüvirakust areneb eellasrakk ja hiljem juba koespetsiifiline küps rakk. Mutatsioon tüvirakus võib põhjustada tõusnud paljunemisaktiivsusega eellasrakkude teket ja sealt edasi juba premaliigse ehk vähieelse koe arengut. Edasised mutatsioonid võivad paljunemisvõimet veelgi tõsta, suurendades ühtlasi ka raku ellujäämisvõimet ning vastupanuvõimet välisfaktoritele, sh ka ravimitele. Nii areneb välja pahaloomulise kasvaja kude. Arvatakse, et kasvajarakkude ravimresistentsus on seotud tüvirakkude eneseuuendamisvõimega. Kasvaja tüvirakkudes toimib samasugune kaitsemehhanism nagu on loote kaitseks olevas platsentas või a ju kaitsvas hematoentsefaalbarjääris. Mürkide kiire väljaviimine nendest kudedest väldib mürgiste ainete tekitatavaid kahjustusi, kuid ühtlasi takistab näiteks ka ajumetastaaside ravimist tsütostaatikumidega.
Rakkude organiseerimisvõime
Kasvajarakud suudavad teatud aja möödudes organiseerida oma elutegevuse ümber nii, et ravimi halvatud toimimismehhanismid pannakse tööle teisi teid kasutades. Rakusiseselt toimivad nimelt väga paljud signaalteed, mille abil antakse edasi rakku ümbritsevast keskkonnast tulevaid andmeid. Signaalide edastamiseks on raku pinnal hulgaliselt vastuvõtvaid retseptoreid. Need omakorda on aga praeguseks kujunenud moodsa vähiravi põhilisteks huviobjektideks. Retseptorite blokeerimise teel püütakse raku elutsüklit halvata ja sundida teda rakusurmale. Avastatud on ka, et kasvajarakk eritab ensüüme, mis kutsuvad tema suunas arenema uut veresoonte võrgustikku, et tagada edukat varustamist hapniku ja toitainetega. Uus ravisihtmärk on ka sellise veresoonestiku kujunemise ehk neoangiogeneesi blokeerimine.
Ravi võimalik, kuid kulukas
Retseptoreid blokeerivatest preparaatidest on kõige kauem kasutusel olnud östrogeenretseptoreid blokeeriv ravim tamoxifen. Tamoxifen-ravi käigus on samuti märgatud resistentsuse kujunemist teatud juhtudel. Praeguseks on avastatud, et rakusiseselt toimivatel ülekandemehhanismidel on võime üksteisega sidestuda ja luua uusi sideteid, mis tagavad rakupinnal blokeeritud retseptori taasaktiveerimise teiste mehhanismide läbi. Tõestamist on leidnud kasvufaktorite HER1 ja HER2 (epidermaalsed kasvufaktori retseptorid) ning ER (östrogeenretseptor) omavaheliste sidemehhanismide teke, mis võimaldab kasvajarakul edasist funktsioneerimist jätkata. Arvatakse koguni, et ühe retseptori blokeerimisel hakkab kasvajarakk teist retseptorit üle tootma. Seetõttu on kõige uuemates raviskeemides kasutusele võetud erinevate hormonaalsete ja bioloogiliste ravimite kombinatsioonid.
Ainuke raskus nende laialdasemal kasutuselevõtul on nende võimalikud kõrvaltoimed, mis vajavad põhjalikke ja kauakestvaid ravimiuuringuid. See omakorda teeb aga uute ravimite aprobeerimise väga kalliks. Mitte ainult Eestis, vaid ka heal arengujärjel olevates riikides nõuab uute ravimite kompenseerimine tervishoiu finantseerijate ajurünnakuid uute ressursside leidmiseks ja tekitab poleemikat meedias – kui kõrgelt hindame meie naiste ja emade juurdevõidetud elukuid ja -aastaid?
Vaatame tulevikku siiski lootusrikkalt, sest lisaks bioloogilisele ravile on tulemusi oodata ka vaktsiinide väljatöötamisel ning loodetavasti ka geeniteraapias. Eelkõige on tervise säilitamisel suur osa naise enda valvsusel ja regulaarsel kontrollil, loodetavasti suudame peagi tagada ka normaalse arstiabi kättesaadavuse kõigile soovijatele.
Egiptusest Karnaki templi varemetest leiti väljakaevamistel papüüruserulle, milledel kirjeldati 1600. a e.m.a esinenud haigusjuhte ja nende hulgas on ka esimene rinnavähi kirjeldus. Seega on haigus meie hulgas juba üle 3600 aasta, aga lõplikku võitu ei ole me tema üle siiani suutnud saavutada. Varasematel aegadel täiesti ravimatuks peetud tõbi on viimastel aastakümnetel väga paljudel juhtudel edukalt ravitavaks osutunud. Siiski ei ole harvad ka need juhud, mil arstid on sunnitud oma lüüasaamist tunnistama.
Kui ravimi efektiivsus langeb …
Suure murrangu rinnavähi ravisse tõi tsütostaatilise ehk keemiaravi kasutuselevõtt, patsientide ellujäämisšansse parandas suuresti ka hormoonravimi tamoxifeni juurutamine igapäevapraktikasse. Viimastel aastatel on eriti hoogustunud bioloogilise ravi kasutamine, mille sihtmärkideks on üksikud protsessid raku sees. Sellest hoolimata tundub, et kogu ravimiarsenalist hoolimata ei suuda me lõplikult halvata vähirakkude ellujäämisvõimet. Alguses edukalt toiminud ravimi efekt võib mõne aja pärast kahaneda ja ka hoopis kaduda. Meditsiiniliselt nimetatakse seda ravimresistentsuseks.
Rakubioloogid on süvenenud vähirakkude ellujäämis- ja taastootmismehhanismidesse ja avastanud nii mõndagi, mis võimaldab meil selle saatusliku haiguse olemust paremini mõista.
Uusi teadmisi rakkudest
Aastakümneid tagasi ülikoolis õpitud arusaam raku ehitusest on tänaseks tundmatuseni muutunud. Teame nüüd, et raku elutsüklit ja paljunemist juhivad keerulised mehhanismid, mis aitavad vältida rakkude kahjustumist ja rakusurma, tagavad normaalse funktsioneerimise, paljunemise ja aitavad parandada raku elutsükli vältel tekkinud kahjustusi.
Organismi erinevad koed saavad alguse tüvirakkudest. Tüvirakkude avastamine on toonud uued arengusuunad mitmete haiguste ravisse ja andnud lootust luua kahjustatute asemele kunstlikult uusi organeid.
See omakorda on tõstatanud poleemika näiteks USA-s, kus usuringkondade survel on keelatud riiklikult rahastada tüvirakkudega tehtavaid uuringuid – Looja poolt loodut ei ole viisakas ega eetiline korrigeerida. Vaatamata sellele on teadlased avastanud, et ka vähil on omad tüvirakud. Kasvaja tüvirakk võib tekkida tavalisest tüvirakust, mis onkogeneetiliste (ehk vähkitekitavate) välistegurite toimel muutub kasvaja tüvirakuks või siis eriliselt diferentseerunud ja eneseuuendamisvõime omandanud rakust, mis saab tüviraku olemuse.
Mutatsioonid ja paljunemisvõime
Kuigi tüvirakul on enese taastootmisvõime, eksisteerib ta enamiku ajast uinuvas ehk vaikolekus (rakutsükli G0 osas). Normaalsest tüvirakust areneb eellasrakk ja hiljem juba koespetsiifiline küps rakk. Mutatsioon tüvirakus võib põhjustada tõusnud paljunemisaktiivsusega eellasrakkude teket ja sealt edasi juba premaliigse ehk vähieelse koe arengut. Edasised mutatsioonid võivad paljunemisvõimet veelgi tõsta, suurendades ühtlasi ka raku ellujäämisvõimet ning vastupanuvõimet välisfaktoritele, sh ka ravimitele. Nii areneb välja pahaloomulise kasvaja kude. Arvatakse, et kasvajarakkude ravimresistentsus on seotud tüvirakkude eneseuuendamisvõimega. Kasvaja tüvirakkudes toimib samasugune kaitsemehhanism nagu on loote kaitseks olevas platsentas või a ju kaitsvas hematoentsefaalbarjääris. Mürkide kiire väljaviimine nendest kudedest väldib mürgiste ainete tekitatavaid kahjustusi, kuid ühtlasi takistab näiteks ka ajumetastaaside ravimist tsütostaatikumidega.
Rakkude organiseerimisvõime
Kasvajarakud suudavad teatud aja möödudes organiseerida oma elutegevuse ümber nii, et ravimi halvatud toimimismehhanismid pannakse tööle teisi teid kasutades. Rakusiseselt toimivad nimelt väga paljud signaalteed, mille abil antakse edasi rakku ümbritsevast keskkonnast tulevaid andmeid. Signaalide edastamiseks on raku pinnal hulgaliselt vastuvõtvaid retseptoreid. Need omakorda on aga praeguseks kujunenud moodsa vähiravi põhilisteks huviobjektideks. Retseptorite blokeerimise teel püütakse raku elutsüklit halvata ja sundida teda rakusurmale. Avastatud on ka, et kasvajarakk eritab ensüüme, mis kutsuvad tema suunas arenema uut veresoonte võrgustikku, et tagada edukat varustamist hapniku ja toitainetega. Uus ravisihtmärk on ka sellise veresoonestiku kujunemise ehk neoangiogeneesi blokeerimine.
Ravi võimalik, kuid kulukas
Retseptoreid blokeerivatest preparaatidest on kõige kauem kasutusel olnud östrogeenretseptoreid blokeeriv ravim tamoxifen. Tamoxifen-ravi käigus on samuti märgatud resistentsuse kujunemist teatud juhtudel. Praeguseks on avastatud, et rakusiseselt toimivatel ülekandemehhanismidel on võime üksteisega sidestuda ja luua uusi sideteid, mis tagavad rakupinnal blokeeritud retseptori taasaktiveerimise teiste mehhanismide läbi. Tõestamist on leidnud kasvufaktorite HER1 ja HER2 (epidermaalsed kasvufaktori retseptorid) ning ER (östrogeenretseptor) omavaheliste sidemehhanismide teke, mis võimaldab kasvajarakul edasist funktsioneerimist jätkata. Arvatakse koguni, et ühe retseptori blokeerimisel hakkab kasvajarakk teist retseptorit üle tootma. Seetõttu on kõige uuemates raviskeemides kasutusele võetud erinevate hormonaalsete ja bioloogiliste ravimite kombinatsioonid.
Ainuke raskus nende laialdasemal kasutuselevõtul on nende võimalikud kõrvaltoimed, mis vajavad põhjalikke ja kauakestvaid ravimiuuringuid. See omakorda teeb aga uute ravimite aprobeerimise väga kalliks. Mitte ainult Eestis, vaid ka heal arengujärjel olevates riikides nõuab uute ravimite kompenseerimine tervishoiu finantseerijate ajurünnakuid uute ressursside leidmiseks ja tekitab poleemikat meedias – kui kõrgelt hindame meie naiste ja emade juurdevõidetud elukuid ja -aastaid?
Vaatame tulevikku siiski lootusrikkalt, sest lisaks bioloogilisele ravile on tulemusi oodata ka vaktsiinide väljatöötamisel ning loodetavasti ka geeniteraapias. Eelkõige on tervise säilitamisel suur osa naise enda valvsusel ja regulaarsel kontrollil, loodetavasti suudame peagi tagada ka normaalse arstiabi kättesaadavuse kõigile soovijatele.