Eesti teadlased uurivad naistepuna
Tallinna Tehnikaülikooli keemikud uurivad ravitsejate
ja kodutohtrite lemmiktaime naistepuna, määrates selles
spektroskoopia, gaaskromatograafia ja elektrofereesi meetoditega 130 keemilist
ühendit.
Maailma kolme populaarsma ravimtaime hulka (ta on
pjedestaalil koos ženšenni ja küüslauguga) kuuluva naistepuna
mõju ulatub söögiisu parandamisest kuni
eesnäärmevähi ja pohhmelli ravini. Tõeliseks hitiks tegi
taime aga selle sajandi “moehaigus” depressioon, mida saab
naistepuna abil leevendada.
Eestimaa kraavides ja niitudel
juulis-augustis õitsevat naistepuna ei ole Eestis varem sellise
põhjalikkusega uuritud. Eesti farmakoloogiatööstuses kohalikke
ravimtaimi ei kasutata, mistõttu pole teaduse finantseerijatel siiani
olnud ka huvi ravimtaimede uurimisele raha kulutada. Mis siis praegu
teaduslikke otsinguid põhjendab?
Tartu Ülikooli
farmatseut Ain Raal ütleb, et naistepuna kasvatamine võiks
tööd ja leiba anda nii mõnelegi põllumehele.
“Meie eesmärk on vaadata, kui väärtuslik see taim
üldse on, ja määrata kogu naistepunas
sisalduvate
keemiliste ühendite diapasoon,” seletab TTÜ keemiainstituudi
analüütilise keemia õppetooli vanemteadur Merike Vaher.
Uuriti ka hüpoteesi, et naistepunas sisaldub narkootilisi
aineid.
“Selliseid ühendeid võib suuremas koguses
leiduda lõunapoolsemates maades kasvavates taimedes, kuid Eestis on
alkaloidide sisaldus naistepunas väike,” ütleb vanemteadur
Merike Vaher.
Naistepuna kasulikkuse näitena toob ta
laborihiirte elukombed.
“Katsed näriliste peal
näitavad, et kui muidu pruugivad hiired viina üsna hea meelega, siis
pärast naistepuna manustamist nende huvi alkoholi vastu
väheneb,” sõnab Merike Vaher. Aga ka selliste inimkonda
vaevavate haiguste puhul nagu toksoplasmoos ja klamüdioos, millele
antibiootikumid ei mõju, aitab naistepuna. Naistepunatee
leevendavat hästi ka pohmellivaevusi.
Loodusravi
käsiraamatutes on naistepuna nimetatud ka müstiliseks
nõiataimeks, kuna ta sisaldab mingil määral hallutsinogeene ja
tal on toime närvisüsteemile. “Mina kromatograafilise meetodiga
uurides küll midagi müstilist ei leidnud,” ütleb
vanemteadur Anne Orav, kes on määranud naistepunas 95 komponenti.
Naistepuna sisaldab antratseene, flavonoide, värv- ja parkaineid,
hüperitsiini, eeterlikke õlisid, vaiku, vitamiine, saponiine,
alkaloidi jälgi, ligi 30 mikroelemeni jne.
“Oodatud
seleeni-sisaldus (see on tähtis antioksüdant ja antidepressant) on
Eesti taimedes väga väike,” ütleb vanemteadur Anu Viitak.
Küll aga on naistepunas arvestatavas koguses hüperitsiini
– ainet, mida kasutatakse aidsi ravis.