De Sade
“Justine ehk Vooruse õnnetused”. Olen selle raamatu teemal
teinud oma 10 graafilist lehte.
Mis raamatu lugemise teeksid
kohustuslikuks igale eestlasele?
Stefan Klein “Kas
kõik on juhus?” (eriti soovitaks kasiinosõltlastele).
Teiseks Eckhart Tolle “Uus maailm. Elusihi mõistmine”.
Raamat, milleta lapsepõlv ei oleks
täielik.
Oli aasta 1938, olin kuueaastane ning elasin koos
oma vanavanematega Valga linnas. Vanaisa käis tööl, vanaema oli
kodune ja armastas ajalehest lugeda joonealuseid põnevusjutte, mida ka
minule ette luges. Aga sageli juhtus nii, et ajaleht oli küll kohal, aga
vanaemal polnud aega lugeda. Jutt oli jäänud äärmiselt
põneval kohal pooleli - uhke indiaanipealik hüppas põgenedes
metsiku põdra selga, haaras sarvedest ja tuiskas otse mäest alla -
kas jäi ellu või mis sai edasi?
Siis hakkasin ise
lugema õppima ja varsti enam vanaema abi ei vajanud.
Kui
kooli läksin, siis see aeg, kui teised lugema õppisid, sain
rahulikult vestelda pinginaabrist mustlaspoisiga, kes küll varsti
rännuteedele kadus.
Hiljem tulid igasugu lasteraamatud, kuid
too esimene mälestus lugemaõppimisest on jätnud kõige
selgema mälestuse, kuigi tegemist polnud raamatuga ja ilmselt ka
kirjandusega, mis oleks minuvanustele mõeldud.