11.01.2008, 00:00
Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur.
“Saaremaa 2”
Ajalugu, majandus, kultuur
Koguteos, autorite kollektiiv.
Koolibri, 2007. 1136 lk.
Saaremaal on sõnulseletamatu külgetõmbejõud. Tema ajalooga tegelevad parimad. Juba enne Teist maailmasõda peeti just Saaremaast ilmunud maakondlikku koguteost sarja õnnestunuimaks köiteks. Ja nüüd tuleb sama tunnistada – kaheköitelisele teosele pole võrdväärset vastu panna. Vast ilmunud rohkem kui tuhandeleheküljeline teine köide, mis käsitleb Saaremaa ajalugu, majandust ja kultuuri, on kirjutatud sel ajahetkel parima võimaliku autorite koosluse poolt.
Kiviaja uurija Aivar Kriiska, viikingiaja uurija Marika Mägi või keskaja spetsialist Enn Tarvel ei vaja lähemat tutvustamist. Nemad ja niisamuti hilisemate perioodide käsitlejad Piia Pedakmäe, Elina Öpik, Jüri Ant, Meelis Maripuu jt on kirjutanud ühtlase terviku moodustava ülevaate saarlaste ajaloost, mis arvestades autorite rohkust polnud sugugi kerge ülesanne. Lisaks mahukale ajaloo-osale on kirjutatud ära ka saare usu- ja kirikuelu, arhitektuur, hariduselu, tervishoid ja välissaarlased. Ning põhjalik majandusülevaade, mis hõlmab põllumajandust, merendust, kalandust, metsandust, tööstust, kaubandust jm. Ja taas õnnestunud tervik.
Siiski jäid vähemasti siinkirjutajal leidmata vastused mõnele mitte väheolulisele küsimusele. Arheoloogi Marika Mägi ülevaatest Saaremaa muinasaja kohta lootnuks leida rohkem andmeid, mida toona saarel ise valmistati ning mis olid toomakaubad. Näiteks relvad ja ehted – kas uhkemaid, inkrusteeringuga odaotsi-mõõku ikka toodi mujalt või oskasid saarlased neid ise teha? Viiteid selle kohta, et saarlased tõepoolest neid ise valmistasid, võib leida näiteks Kristina Creutzi uurimusest Läänemere piirkonna odaotste kohta (Stockholm 2003). Niisamuti ehted – mida saarlased ise tegid ning mida nad mujalt tõid. Need esmapilgul ehk vähetähtsana tunduvad detailid siiski näitavad ilmekalt ühiskonna arengutaset. Ja just muinasaeg oli saarlaste ajaloos vaat et tähtsaim periood. Sellist mõjuvõimu, mis oli saarlastel tollal Eestis ja kaugemalgi, pole nad hiljem enam saavutanud.
Ajalugu, majandus, kultuur
Koguteos, autorite kollektiiv.
Koolibri, 2007. 1136 lk.
Saaremaal on sõnulseletamatu külgetõmbejõud. Tema ajalooga tegelevad parimad. Juba enne Teist maailmasõda peeti just Saaremaast ilmunud maakondlikku koguteost sarja õnnestunuimaks köiteks. Ja nüüd tuleb sama tunnistada – kaheköitelisele teosele pole võrdväärset vastu panna. Vast ilmunud rohkem kui tuhandeleheküljeline teine köide, mis käsitleb Saaremaa ajalugu, majandust ja kultuuri, on kirjutatud sel ajahetkel parima võimaliku autorite koosluse poolt.
Kiviaja uurija Aivar Kriiska, viikingiaja uurija Marika Mägi või keskaja spetsialist Enn Tarvel ei vaja lähemat tutvustamist. Nemad ja niisamuti hilisemate perioodide käsitlejad Piia Pedakmäe, Elina Öpik, Jüri Ant, Meelis Maripuu jt on kirjutanud ühtlase terviku moodustava ülevaate saarlaste ajaloost, mis arvestades autorite rohkust polnud sugugi kerge ülesanne. Lisaks mahukale ajaloo-osale on kirjutatud ära ka saare usu- ja kirikuelu, arhitektuur, hariduselu, tervishoid ja välissaarlased. Ning põhjalik majandusülevaade, mis hõlmab põllumajandust, merendust, kalandust, metsandust, tööstust, kaubandust jm. Ja taas õnnestunud tervik.
Siiski jäid vähemasti siinkirjutajal leidmata vastused mõnele mitte väheolulisele küsimusele. Arheoloogi Marika Mägi ülevaatest Saaremaa muinasaja kohta lootnuks leida rohkem andmeid, mida toona saarel ise valmistati ning mis olid toomakaubad. Näiteks relvad ja ehted – kas uhkemaid, inkrusteeringuga odaotsi-mõõku ikka toodi mujalt või oskasid saarlased neid ise teha? Viiteid selle kohta, et saarlased tõepoolest neid ise valmistasid, võib leida näiteks Kristina Creutzi uurimusest Läänemere piirkonna odaotste kohta (Stockholm 2003). Niisamuti ehted – mida saarlased ise tegid ning mida nad mujalt tõid. Need esmapilgul ehk vähetähtsana tunduvad detailid siiski näitavad ilmekalt ühiskonna arengutaset. Ja just muinasaeg oli saarlaste ajaloos vaat et tähtsaim periood. Sellist mõjuvõimu, mis oli saarlastel tollal Eestis ja kaugemalgi, pole nad hiljem enam saavutanud.