“Ebamugav tõde”
linastub ETV ekraanil 29. aprillil.
(Järelkuula diskussioone 9. ja
23. aprilli Klassikaraadio “Rohelises saates”)
Davis Guggenheimi tänavu kaks Oscarit (parim dokumentaal, parim
originaallaul) võitnud film, mille keskmes on aktiivse
keskkonnaaktivisti, Nobeli rahupreemia laureaadi, eksasepresidendi Al
Gore’i (fotol) emotsioonidele rõhuv mäejutlus inimese
süüst kliima soojenemisel, ei ole filmina (pilt, heli, süžee)
teab mis asi. Enamiku ajast näeme Al Gore’i auditooriumi ees veenva
tooni ja toetava kehakeelega “ebameeldivat tõde” kuulutamas,
teaduslikkust rõhutavate slaidide ja graafikute kõrval
näpuga vibutamas.
Nende infoküllaste kaadrite vahele
pikitakse pildikesi Al Gore’ist lennujaamades, hotellides, taksos ja ise
roolis, teel punktist A punkti B, veenmaks inimesi enda usku astuma. Sest kui
piisavalt suur hulk kodanikke üle maailma on kuulda saanud sellest, et
liustikud sulavad, Gröönimaa sulab, põhja- ja
lõunapoolus sulab, orkaanid ja taifuunid ägenevad, veetase
tõuseb drastiliselt, nii et miljonid inimesed vajavad
päästmist ja varjupaika, ja see kõik on hirmsa kiirusega
kasvava inimpopulatsiooni süü, kes tahab hästi elada ning
põletab energia saamiseks ära megakogustes fossiilseid
kütuseid, mistõttu paiskub atmosfääri megakogustes CO2,
mis omakorda põhjustab kliima soojenemist – vat siis ehk kasvab ka
surve muutusteks.
(Tore on siiski näha, et Al Gore tunnistab,
et Ameerika on CO2 õhkupaiskamises esikohal, edestades kõvasti
Venemaad, Euroopa Liitu ja Jaapanit. Kuid see on meie kõigi moraalne
kohus pärandada elamiskõlbulik emake Maa ka oma lastele, toonitab
ta.)
Niisuguses poolhüsteerilises propagandistlikus helistikus
kõlab Al Gore’i võimendatud gospel, mis parema
kohalejõudmise nimel on vahepeal rüütatud ka multifilmi vormi.
Loengus ja vahekaadrites kostab vaid Gore’i hääl, ühtegi
skeptikut eetrisse ei lasta. (Kel vähegi viitsimist, leiab
internetiavarustest tohutult kriitilisi diskussioone ja saab oma seisukoha
kujundada.)
Tänu filmile on Al Gore’i sõnumi
ulatus tohutult kasvanud (kinolevi, dvd-levi, televisioon). Kes pole
kliimahüsteeriaga tuttav, leiab siit hulganisti “fakte”,
millest osa näiteks Inglismaal kohtu poolt juba ümber lükati.
Õpetajad, kes seda lastele siiski näidata tahavad, peavad juurde
jutustama, et ühegi jääkaru uppumisel ega korallrahu
hävimisel, Tšaadi järve kuivamisel ega Kilimandžaaro
lumemütsi sulamisel pole tõestatud seost kliima soojenemisega.