Ööinimeste muusika­akadeemia

Siim Nestor külastas Barcelonas 10. korda toimuvat Red Bull Music Academyt.

Mul on nii palav ja kitsas, et üle nina veerevad higitilgad. Ma kõigun pooltasakaalutult metroorongis ja see on esimesest vagunist viimaseni paksult, paksult, paksult rahvast täis.

Umbes kuni 20aastaseid puuvillastes dressipluusides Barcelona kutte. Mõni üksik tütarlaps on ka.

Noorukid möllavad. Taovad kätega vastu vaguni plastist logisevaid seinu ja lage. Hõiskavad, kisavad ja võtavad kaheks reaks mõne jalgpallilaulu üles. Täiest kõrist.

Peaaegu kõigil on käes kokteiliklaasid. Kohe, kui need lonksud otsas, täidavad nad klaasi kilekottides leiduva kange alkoholi, lahjendajate ja jääkuubikutega. Vähesed, kes maandunud rongi istmetele, keeravad tubakast ja tummisest Maroko marihuaanast joint’e, süütavad need ja ulatavad need täislitsutud vaguni peale ringi käima. Oi, nad möllavad. See on metsik ja lõbus, aga kõige rohkem hämmastab mind selle peo aeg – kell on teisipäeva öö pool üks! Homme on ju kolmapäev...!?

Peatus. Veel viis kutti pressib end rongi peale, mis sõidab vappudes, karjudes ja juubeldades (minu arust) dub­step-muusika peole Parc del Fórumisse. Ma tean, et selle dubstep’i peo sissepääs on tasuta, aga ikkagi: kas tõesti on põrandaalune tantsumuusika žanr Barcelona linnas nii suur, nii populaarne, et ajab jalule kogu noorsoo?

Juba neljandat õhtut on Barcelonasse end sisse seadnud Red Bull Music Academy (RBMA). Ka see tudisev dubstep’i lava on just RBMA üles pandud – puldis kaks akadeemia “õpilast” DJ Desto Soomest ja Subeena Inglismaalt ning žanri täht Appleblim Inglismaalt.

“Barcelona on praegu post-haip linn,” kostab Many Ameri, üks RBMA-le alusepanijatest ja korraldaja “paljud kuulsad ja moodsad muusikud on siit tänaseks ära kolinud, Berliini näiteks.

Siinne publik on igasugu üritustega ära rikutud, suuri festivale, suuri reive toimub siin palju ja seepärast ei oota siinne rahvas tingimata superstaare. Neile on neist küllalt, nad ­ootavad midagi uut, enneolematut. Mistõttu on mul tunne, et Barcelona vajab meie üritust.”

Kui tänavu sügisel kümnendat korda toimuv RBMA oli maailma pealt seks korraks valinud linna, otsisid nad Barcelonast tühje ruume. Tiim leidis laokil vedeleva tekstiilivabriku ja nad ehitasid vana manufaktuuri ühte hoonesse oma muusikaakadeemia. Mis sisaldab kaheksa stuudiot (koos tehnikaga), kaks salvestamisstuudiot (kogu kuramuse tehnikaga), prooviruumi jämmimiseks, raadiostuudio otseülekanneteks, auditooriumi (megamugavate laiade ja pehmete sohvade ja tugitoolidega), avara lounge’i... Ja kui kuu aega kestev akadeemia saab läbi, annavad nad need stuudiod ja asjad kasutamiseks Barcelona linnale. Tallinn, Kultuuripealinn 2011, meelitage RBMA siia äkki?

Niisiis, RBMA. Kaks korda kaks nädalat sessioone kahele 30sele grupile akadeemiasse valituile. Sessipäevad algavad hommikul kell üks (vaadake, siin akadeemias käivad ööinimesed) loengutega, mille järel treenivad noored muusikainimesed end stuudiotes, ja lõppevad kaugel-kaugel pärast südaööd – mõne peo või kontserdiga, kus esineb vähemasti üks akadeemia-osalistest ning mõni nimekas tegelane suurest muusikast. Näiteks drum’n’bass’i hiiglane Goldie.

Või dubstep’i supertähed Benga ja Skream, nu-jazz’i džentelmen Jose James või psühhedeelse intrumentaal-hip-hopi kõva uustulnuk James Pants.

Sarnaselt prominentne on RBMA loengutes oma kogemustest pajatavate tegelaste nimekiri.

Uduelektroonika supermüstik Fennesz, keevaverelise kuduro-m uusika bänd Buraka Som Sistema, uus-sämplideel-eksootik El ­Guincho, ja nii edasi ja tagasi, ulatudes popkultuuri ajalooliste kangelasteni välja. Näiteks kõnelesid industriaalipioneerid Front 242 RBMA-l 80ndate tumedast poolest, ning 76aastane blax­ploitation-filmide legend Melvin Van Peebles. Vanahärra kandis t-särki kirjaga “baadasssss” ning rõhutas noortele kõige olulisema sõnumina: “Don’t take shit from noone!”

Samast korralikust  puidust on ­RBMA õpetajad. Need, kes juhendavad noori ja avaldavad saladusi stuudiotes. Todd Osborn (ghetto tech, house, techno), DJ Zinc (drum’n’bass), Patrick Pulsinger (mis iganes), Hannibal (nu-soul)... Ja kui akadeemia ülekuulamis-seminaril, kus kõik osalised mängisid ette jupikese oma loomingut, kohtas kuni viite noort, kelle muusikast kõlas kosmilise R’n’B artisti SA-RA Creative Partnersi mõjutusi, siis võib arvata kui big deal on, et sealsamas akadeemias õpetas neid SA-RA Creative Partnersi produtsent Om’mas Keith.

Big deal on seda suurem, et akadeemia 60-le kohale on meeletu ja ülemaailmne konkurents.

Tänavu täitsid 53 küsimusest (küsiti nii kõigi aegade lemmikalbumite esikümmet kui ka seda, millal ja miks sa viimati nutsid) koosneva sisseastumisavalduse 2500 inimest üle ilma. Vaid RMBA tiim ja “žürii” teab milliseid parameetreid nad jälgivad, kuid lõpuks komplekteerivad nad kaks õpperühma selle pilguga, et pundist pritsiks sünergiat. Et seal oleks noori eri žanritest, eri maailmajagudest, eri instrumentide tagant. Ja ka mõni vokalist. Väljavalitud ei ole kõik sugugi algajad. Siin on uus-folksoul poiss Jamie Woon, keda on jõudnud kiita juba Gilles Peterson.

Austraaliast kohale lennanud multitalent Dizz 1 on tagunud trumme ­Steve Spacekile ja bändile The Presets, kelle plaate on arvustanud isegi Areen. Siin on minimal teknost lugupidav kasahhitar Olga Bokan, siin on eksperimentaalset elektroonikat hingav ­Jevgeni ­Fomin Krasnodarist. Eestist õnnestus tänavu osavõtjate sekka lipsata DJ Madis ­Nestoril (kes otsustas akadeemia stuudiotes endale ka muusika produtseerimise põhialused selgeks teha) ja duost Kapusta ja ? pärit katsetava hip-hopi mehel Janno Vainikkil (tema sess algas sel esmaspäeval).

36st eri rahvusest osalejad lennutatakse Barcelonasse, hoitakse kaks nädalat 4-tärni-hotellis, söödetakse ja joodetakse, viiakse ninapidi kokku ala meistrite ja seleebritega, enamik RBMA pidusid ja kontserte toimub seal linnas tasuta. Samuti tassis RB tänavu sündmust nuusutama 37 eri riigi ajakirjanikke, sealhulgas maailma tähtsamate kultuuriväljaannete Rolling Stone, Suosikki ja Areen reporterid. Kui nüüd arvutada, siis sooviks küsida, et miks. Miks ühele Austria energiajoogi kompaniile selline investeering. Sihtgrupp on mõistetav – DJd ja produtsendid, need on kõik ööinimesed, kel teinekord tarbeks magusat bensiini endale sisse valada –, aga ikkagi miks, eks?

“Miks!?” tõstab korraldaja Many Ameri häält justkui sooviks õhtupoolikul “Tere hommikust!” hüüda.

Suust suhu reklaamikampaaniate ja viirus-marketingi pioneer Red Bull pöördus Many ja tema kompanjonide (üks neist tähtsate saksa muusikaajakirjade Groove ja Spex peatoimetaja Torsten Schmidt) poole 11 aastat tagasi. Et nad mõtleks välja midagi põrandaaluse klubikultuuriga seotut ja jäävat. Noormehed panid paberile projekti Red Bull Music Academy, ja see töötab tänaseni, iga aastaga laiemalt.

““Miks?” küsiti meilt esimestel aastatel. See skepsis on muidugi m&otild e;istetav, aga tõesõna – meie ainus eesmärk ei ole meediakajastus. RBMA on investeering millegi loomisesse. Kui siin saavad kokku jaapanlane, argentiinlane ja ameeriklane ning teevad hiljem koos muusikat või plaadifirma, siis on meil tulemus.

Ja kui ka vaadata aastate jooksul RBMAs esinenud lektorite või esinejate peale, siis päris paljud neist on sellised, kes pigem põletaksid laval logosid, kui esineksid logode ees. Meil ei ole miskeid varjatud plaane. Jah, see on brändiga seotud üritus, ja on igaühe otsustada, kas see meeldib talle või mitte.

Samuti on meile tähtis noorte inimeste välja toomine nende komfort-tsoonist või argistressist, tuua pinnasele, kus nad julgeks teha midagi, mida nad muidu ei teeks. Anda neile energiasüst. Me söödame neile sisse väga erinevaid võimalusi, ja nad ise vaatavad, mis neile külge jääb.”

Järgmisel päeval suletud plaadipoe taga õpin, et teisipäeva ööle järgnenud kolmapäev oli Barcelonas vaba päev. Linna kaitsepühaku püha. Ka Parc del Fòrumis toimunud massiivne ööpidu, mille ühes nurgas põtkis RBMA dubstepi lava, oli pidu pühaku pärast. Veel õpin ühe kohaliku käest, et peol oli 90 000 inimest.

Rbma-lane DJ Desto Soomest, lõpetab esinemise ja vangutab õnnelikult pead. Varem ei ole ta nii suure rahvahulga ees esinenud. „Rahvamass pole ka mu eesmärk olnud, aga see on võimas,” ütleb Desto. RBMA on söötnud noortele bartseloonlastele seni dubstepi. Ja see võib paljudele külge jääda.

10 aastat RBMAd

Esimesed kaks RBMAd toimusid Berliinis. Aastate jooksul on akadeemia vedanud end ja noori muusikategelasi Dublinisse, New Yorki, Londonisse, Sao Paulosse, Kaplinna, Rooma, Seattle’isse, Melbourne’i, Torontosse.

Eestist on varem akadeemiasse pääsenud Dave Storm (1998), Kaur Kareda (2003) ja DJ Quest (2005).

Loengud erinevatel RBMA sessioonidelt, mitmed DJ- ja liveesinemised on arhiveeritud RBMA koduleheküljel www.redbullmusicacademy.com
Tänavune RBMA kestab 25. oktoobrini.