28.11.2008, 00:00
Millest sõltub meeste tervis?
Eesti meeste tervis on põletav teema: siinsed mehed elavad kaheksa aastat vähem kui soome mehed ning üksteist aastat vähem kui rootsi mehed. Seega, keskmine abielus eesti naine on elu lõpuaastatel suure tõenäosusega lesk. Miks?
Tõepoolest, miks? Kaamosega seda ei põhjenda – soome ja
rootsi mehed elavad kauem ja kvaliteetsemalt. Elatustasemete erinevus? Samuti
ei veena – eesti naiste eluiga on tunduvalt pikem kui meeste oma, olles
võrreldav näiteks briti naiste elueaga.
Aastal 2007 oli
meeste keskmine eluiga 67 ja naistel 78 aastat. Kui vaadata ajalukku, siis
Soomes on meeste keskmine eluiga tõusnud poole sajandiga –
sõjajärgsetest 50ndatest tänavuseni – 12 aastat, Eestis
vaid kaks aastat.
Eesti meeste tervisele pühendati novembris
peetud Tallinna II südamekonverents. Teema mitmekülgsele lahkamisele
vaatamata jääb kõlama rohkem küsimusi kui vastuseid. Kes
näiteks meeste tervise eest vastutab? Kas mees ise? Tema naine? Tema arst?
Või hoopis valitsus? Nii palju, kui on arvajaid, jagub ka veendumusi,
kõik muide suurepäraselt põhjendatud.
Haritus ja tervis
Maailma terviseassotsiatsiooni juhatuse
liige Anu Kasmel toob ühe drastilise teemana välja ka meeste eluea ja
hariduse korrelatsiooni: „Kõrgharidusega meeste suremus on
iseseisvuse aastatel palju ja järsult langenud, seevastu madala ja
keskharidusega meeste suremus omab selget tõusutendentsi.
Kõrgharidusega naistel on lootust elada 19 aastat kauem kui madala
haridusega meestel.”
Nagu näha, varieeruvus on kohutav.
Kui lisada sellele statistikale koolide oma, mille tendents näitab, et
haridustee kipub katkema pigem poistel kui tüdrukutel, jätame
tänastele tütardele üsna kehvad väljavaated.
Muide, meeste suremus algab juba õige noorelt: kuni viieaastastel
eesti poistel on suremus neli korda kõrgem kui sama vanadel soome
poistel, keskealiste meeste puhul on see vahe kolmekordne. Anu Kasmel näeb
selles suuresti ühiskondlikku probleemi. Väike näide tema enda
perekonnast: kui elati Norras, kandis ta poeg rattaga sõites alati
kiivrit, Eestis aga loobus sellest, sest teised lapsed sõidavad
kiivrita.
Anu Kasmel: „Kriis teatud sotsiaalsete rühmade
meeste tervises tuleneb suuresti neist sotsiaalpoliitilistest ja
-majanduslikest põhjustest, mis korduvate muutuste aegadel on Eestimaa
meest mõjutanud. Madalama haridustasemega mehed aktsepteerivad rollide
muutusi aeglasemalt ning kohanevad nendega visamalt. Strukturaalsed
riskitegurid (näiteks majanduslike võimaluste puudumine, vaesus,
sotsiaalne isolatsioon jmt) mängivad suurt rolli meeste igapäevase
eluviisi ja terviskäitumise kujundamisel.
Otsides lahendusi,
peame eelkõige saama selgust eri sotsiaalsete gruppide meeste
väärtushinnangutes, hoiakutes ja vajadustes ning nägema neid
ressursse, mis on igal rühmal olemas. Noorte tervete meeste generatsiooni
üleskasvamine eeldab plaanitud salutogeneetilisi, st tervise arengule
suunatud lähenemisi, mitte niivõrd haiguste ennetamisele suunatud
tegevusi. Tunduvalt tõenduspõhisemad on need strateegiad,
kuhu on kaasatud asjaosalised (st mehed) ning mis on kogukonnakesksed, mis
võtavad arvesse konteksti (meestel Ida-Virumaal, Hiiumaal vm on erinevad
tervisemõjurid), keskenduvad olemasolevatele ressurssidele ning on
suunatud meeste erinevate gruppide sotsiaalse sidususe tõusule ja
strukturaalsete tervisemõjurite muutusele.
Mees ja
ravi
Perearst Eero Merilind rõhutab, et peale eluea
on tähtis ka tervena elatud eluiga. Ka see näitaja on Eestil madalam
kui teistel Euroopa riikidel. Eesti keskmine on 51,8 aastat (meestel 49,6 ja
naistel 53,7).
„Olulised põhjused, mis mõjutavad
mehe eluiga, on südame- ja veresoonkonnahaigused, nende riskitegurid aga
elustiiliga muudetavad suitsetamine, alkoholitarbimine, väh
ene liikumine ja ebatervislik toitumine. Selleks et neid tegureid
mõjutada, tuleb luua strateegiad tervislike eluviiside ja hoiakute
kujundamiseks.
Eesti inimeste esimene suitsetamiskogemus on varases
eas, selle näitajaga oleme Euroopas esirinnas: 65% poistest ja 43%
tüdrukutest on suitsetanud enne 13. eluaastat. Mujal Euroopas on selles
eas suitsetanud 31% poistest ja 28% tüdrukutest. (Andmed pärinevad
rahvusvahelisest kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust HBSC
2005/2006.) Palju on ka neid koolilapsi, kes suitsetavad vähemalt üks
kord nädalas.”
Doktor Merilind küsib retooriliselt:
millise pereliikme tervise eest muretsetakse Eesti peres kõige enam?
Laste? Isa? Ema? Vanavanemate? Lemmiklooma? Õige vastus on –
auto!
„Mõtleme korraks autopidamise
põhiprintsiipidele. Kindlustusi on sageli kaks: kohustuslik ja
vabatahtlik, kõiki õnnetusi kattev. Bensiin peab olema korralik,
solkkütuse kasutamine on seadusega keelatud. Kindlate ajavahemike
järel käiakse ülevaatusel ja hoolduses ning reeglina teostavad
viimast erialaspetsialistid. Ja mis on meil vastu panna inimeste
ravis?”
Veresoonte varajane vananemine
Lundi ülikooli professor Peter Nilsson on kindel, et südame-
ja veresoonkonnahaiguste (SVH) suurenenud risk Ida-Euroopa meeste seas on
seotud veresoonte varajase vananemise (EVA – early ageing syndrome)
sündroomiga. Võrreldes naistega on meestel suurem SVH-risk, see aga
on otseselt seotud veresoonte vananemisega.
Seega on vaja välja
selgitada, kuivõrd keskealiste meeste seas esineb EVA-sündroomi.
Veresoonte seisundit saab mõõta mitmel viisil
(arterite jäikus, suurenenud pulsirõhk, suurenenud pulsikiirus) ja
samuti on võimalik sekkuda EVA-protsessi nii elustiili muutmise kui ka
tõenduspõhise raviga.
Noore ja terve inimese arterid
on elastsed ning pulsilaine levib neis aeglaselt (normaalse kiirusega). Kui
veresooned on jäigastunud (nt ateroskleroosi ehk lubjastumise
tõttu), levib pulsilaine suure kiirusega, mis tekitab
terviseprobleeme.
Arterid vananevad kiiremini ka kõrge
vererõhu korral, kuna sel juhul on arterisein suure koormuse all.
Ateroskleroos tekib aga veresoone seinas, mitte valendikus. Ateroskleroos
muudab soone seina jäigaks. Samuti vananevad suhkurtõve ehk
diabeedi korral arterid normist ligi kaks korda kiiremini. Veresoonte
jäikust saab mõõta arteriograafiga. (Eestis on see olemas
Põhja-Eesti regionaalhaiglas.)
Varajane veresoonte vananemine
(EVA) on sage kõrge vererõhuga patsientide seas ja suureneb, kui
on rohkem südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) riskifaktoreid.
EVA-sündroomi mõjutab sageli krooniline põletik. Üks
osa veresoonte vananemisest on arterite jäigastumine, mida saab
mõõta pulsilaine kiiruse abil: kiirus on normist suurem.
Mitmed uurimused on kinnitanud, et EVA-protsess algab noores eas ja arterite
vananemine võib olla programmeeritud juba looteeas või olla
mõjutatud ebasoodsatest arengutingimustest vahetult pärast
sündi. Korduvad uuringud on kinnitanud, et esineb seos sünnikaalu,
raseduse aja ja süstoolse vererõhu kõrgenemise vahel lapse-,
teisme- ja täiskasvanueas, samuti on seos suurenenud SVH-riski vahel.
Loodetavasti heidavad edasised uuringud valgust võimalustele
vaskulaarset vananemist peatada või isegi tagasi pöörata, usub
Peter Nilsson.
Elustiil määrab tervise
10 traditsioonilist tervisesoovitust
10 traditsioonilist tervisesoovitust
- Ära suitseta. Kui suitsetad, siis lõpeta. Kui ei suuda, siis vähenda.
- Söö tasakaalustatud toitu, rohkelt puu- ja köögivilju.
- Ole kehaliselt aktiivne.
- Kasuta stressimaandamise tehnikaid, jaga oma probleeme ja lõõgastu.
- Kui kasutad alkoholi, siis tee seda mõõdukalt.
- Hoidu päikesepõletuse eest.
- Praktiseeri turvaseksi.
- Käi regulaarselt vähiskriiningus.
- Juhi turvaliselt mootorsõidukit.
- Õpi esmaabivõtteid.
- Ära ole vaene. Kui saad, siis lõpeta oma vaesus. Kui ei saa, siis püüa mitte kaua vaene olla.
- Oma jõukaid, armastavaid ja tolerantseid vanemaid, ema, kes annab rinnapiima ja on kodune.
- Oma autot.
- Ära tööta stressirikkal ja madalapalgalisel tööl, ära kaota tööd ega muutu töötuks.
- Ära ela halbades elamistingimustes.
- Ole suuteline käima soojal maal puhkusel ja päikesevannides.
- Võta välja kõik riiklikud ja muud toetused, mis võimalik, kui oled töötu, pensionil, haige või puudega.
- Ära ela suure liiklusega tänaval või saastava tööstusettevõtte läheduses.
- Kuulu paljudesse klubidesse, sõprusringidesse ja pea sageli pidu.
- Kallista oma lähedasi vähemalt neli korda päevas, helista neile sageli ja käi külas.