19.12.2008, 00:00
Keskklass tegi ilma
Aastalõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg.
Müügistatistika kokkuarvamine ei tee tänavu ilmselt ühelegi
autotootjale ega –müüjale rõõmu. Ent aasta autot
valitakse ikka. Täpselt nagu valiti suurte energiakriiside ajal aastatel
1974 ja 1978. Huvitaval kombel pälvisid Euroopa aasta auto tiitli
mõlemal korral suured ja janused sõidukid: Mercedes-Benz 450 ja
Porsche 928. Teisalt olid mõlemad tehnoloogia mõttes teerajajad
ja ilmselt just seetõttu žürii eelistus nende kasuks langeski.
Säästmine polegi moes?
Praegune
aeg, mil maailma raputab finantskriis ning kogu USA autotööstusel
ripub hing imepeenikese niidiga kaelas, peaks samuti pjedestaalile
tõstma väikesed ja säästlikud sõidukid. Ent
võta näpust! Nii Euroopa kui ka Eesti autoajakirjanike valik langes
hoopis keskklassi sõiduautodele. Tõsi, mõlemad
võitjad edestasid teist kohta väga napilt.
Rahvusvahelise žürii hääletusel tuli võitjaks Opel
Insignia, Eestis võidutses Škoda Superb.
Milles siis
asi, kas autoajakirjanikud on reaalsest maailmast täiesti irdunud?
Kindlasti mitte. Seda kinnitab kas või Tehnika Maailma
küsitlus eesti rahvaauto selgitamiseks.
Seal pani Audi A4 pika
puuga kõigile ära. Samalaadseid tulemusi on andnud ka varasemad
küsitlused ning siit selgub tõsiasi. Inimene tänavalt
hääletab pigem oma unistuse poolt ning Saksa noobelautod panevad
paljudel eestlastel südame kiiremini põksuma.
Kahtlemata
on A4 väga hea sõiduk (mida kinnitab ka tema valimine Eesti aasta
auto finalistide hulka), ent vaatame ka medali teist külge. Näiteks
kui palju selle sõiduki eest maksta tuleb?
Kas ilma
igasuguste lisadeta Audi on ikka väärt kahe hästivarustatud
Seati hinda? Või kumba hinnata kõrgemalt – Škoda
uudset pakiruumi lahendust või Fiati imetabast disaini? Praktilised
kaalutlused peaksid justkui määravad olema, ent kes tahaks endale
koledat autot? Aasta auto žürii liikmed peavad otsustamisel
tähelepanu pöörama ka sellistele “pisiasjadele”.
Autošovinismi hukk?
Tõsi on
see, et nii Euroopas kui ka Eestis kujuneb lõplikuks kaalukeeleks ikka
auto omaduste ja hinna suhe. See ei välista üksikute
žüriiliikmete eriarvamusi. Otse vastupidi, hinnete liitmine tasandab
individuaalsed eelistused ja välistab ekstravagantsused. Eestis piirduvad
eriarvamused tavaliselt maitse-eelistustega. Euroopa mastaabis lisanduvad
sellele veel traditsiooniliselt rahvuslikud huvid. Sakslased kipuvad ikka Saksa
autosid eelistama, samuti nagu prantslased Prantsuse ja itaallased Itaalia omi.
Kuid ajad muutuvad ja tänavuse Euroopa aasta auto tulemusi lähemalt
uurides selgub nii mõndagi üllatavat.
Suured riigid
(Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia) on aasta auto žüriis
esindatud kuue liikmega. Kuuest sakslasest ei andnud keegi Insigniale
kõrgeimat hinnet. Neli eelistasid Saksa rahvaautot Volkswagen Golfi,
üks Ford Fiestat (mis suures osas samuti saksa päritolu) ja üks
hoopis Citroën C5.
Prantslased aga saatsid omamaised tootjad
(esindatud olid Citroën ja Renault) lausa kuu peale. Neli neist eelistasid
hoopis Opelit, üks Fordi ja üks Škodat.
Ainsa
Tšehhimaa esindaja hinnangutes oli Škoda aga alles neljas, tema
eelistas hoopis Alfa Romeod. Ent itaallased polnud pisi-Alfast üldse
vaimustuses. Viis neist hindasid kõige kõrgemalt Fordi, üks
Volkswagenit. Opeli kõige tulihingelisemateks pooldajateks osutusid
hoopiski hispaanlased, kes nagu
üks mees andsid Insigniale kõrgeimad hinded.
Ent b
ritid? Nemad teavad Opelit Vauxhalli nime all ja see on hea briti asi.
Vähemalt teoreetiliselt. Tegelikult langesid hinnangud kokku itaallaste
omadega: viis eelistasid Fordi ja üks Volkswagenit.
Uskumatud
lood, aga Euroopa aasta auto maine sellest ainult tõuseb.
Autošovinismi kontrollimatu vohamine ei lasknud konkursi tulemusi
üksvahe eriti tõsiselt võtta. Nüüd näib
valitsevat pigem loosung “ükski prohvet pole kuulus omal
maal”.
Opeli puhul võib paljusid veel üllatada
fakt, et pika ja kuulsusrikka ajalooga firma on varem vaid korra Euroopa aasta
auto tiitli võitnud. Aastal 1987 kogus hääletusel enim punkte
Opel Omega.
Mis puudutab värsket laureaati Insigniat, siis
Eesti konkursil ei saanud ta osaleda, kuna polnud 1. oktoobriks meil veel
müügile jõudnud.
Ühel keelel,
ühel meelel
Eestis (meil on
hääletussüsteem veidi erinev) nii veidraid tendentse muidugi
pole ja žüriiliikmete hinnangutes väga suuri kontraste ei esinenud.
Kahekümnest žüriiliikmest 17 andsid maksimumhinde kas Škodale
või Seatile. Seevastu kaks viimast (Audi ja Citroën) ei
pälvinud ainsatki “seitset”.
Teisalt oli
tänavune finalistide koosseis (see selgus esimese hääletusvooru
tulemusel) vaba igasugustest äärmustest: kaks väikeautot ja neli
keskklassi sõidukit. See ilmselt tingiski arvamuste harukordselt
väikese lahknevuse.
Kuuest finalistist kolm pärinesid
Volkswageni grupist ja puhast tööd tegemast takistas neid ainult Audi
kõrge hind. Sama põhjus takistas ilmselt ka Hondat. Fiati
Achilleuse kannaks olid puudujäägid praktilises
kasutamisväärtuses. Citroënil polnud ühtegi lootusetult
nõrka kohta, kuid võrdluses kolme omasugusega jäi ta igas
punktis pisut alla.
Seati ja Škoda vahel võisid
kaalukeeleks saada kaks Škoda kõige eripärasemat omadust:
tohutu jalaruum tagaistmete ees ning kaheosaliselt avanev tagaluuk. Kolmas
eripära – tagaosa veidravõitu disain – mängis
pigem vastu ja andis edu hoopis Seatile. Seati tugevateks külgedeks olid
veel juhitavus (finalistidest pika edumaaga parim) ja väga hea siseruumi
ärakasutamine.
Euroopa aasta auto 2009 | |||
Auto | Punkte | Esikohti | |
1. | Opel Insignia | 321 | 20 |
2. | Ford Fiesta | 320 | 19 |
3. | Volkswagen Golf | 223 | 8 |
4. | Citroën C5 | 198 | 7 |
5. | Alfa Romeo Mito | 148 | 2 |
6. | Škoda Superb | 144 | 3 |
7. | Renault Mégane | 121 | 0 |
Hääletussüsteem
Iga 59st žüriiliikmest jagab 25 punkti vähemalt viie auto vahel nii, et ükski ei tohi saada üle 10 punkti. Iga žüriiliige peab oma otsust ka põhjendama.
Eesti Aasta Auto 2009 | |||
Auto | Punkte | Esikohti | |
1. | Škoda Superb | 110 | 9 |
2. | Seat Ibiza | 107 | 8 |
3. | Honda Accord | 75 | 1 |
4. | Fiat 500 | 54 | 2 |
5. | Citroën C5 | 51 | 0 |
6. | Audi A4 | 43 | 0 |
Hääletussüsteem
Iga 20st žüriiliikmest paneb kuus finalisti paremusjärjestusse. Esikoht annab 7 punkti, teine 5, kolmas 4 jne.