Muhhamedšin on Eestis sündinud tatarlane. Endistest ajakirjanikest poliitikud Anvar Samost ja Kalle Muuli kritiseerisid tema eesti keele oskust, kuid mina ajakirjanikuna olen temaga eesti keeles väga hästi hakkama saanud. Ka Mihkel Kärmasele andis Muhamedžin Ekspressi jaoks viis aastat tagasi intervjuu püüdlikult eesti keeles.

Muhhamedšin on korraliku islami haridusega: koos abikaasa Imaniga õppis ta Saudi-Araabias Mediina islamiülikoolis. Kuid tegu ei ole pelgalt vaimulikuga. Kümme aastat tagasi lõpetas Muhhamedšin kaitseväe reserv-erialaohvitseride kursuse. Ta on Eesti esimesene moslemist kaplan. Peamufti on paistnud mulle leebe mehena, kes hea meelega ei seostaks end ühegi äärmusliku vaate või inimesega.

Eestis on ametlikult, st viimase rahvaloenduse andmetel 1500 moslemit. Meie moslemite kogukond paistab leebena, nad saavad omavahel rahumeelselt läbi. See on haruldane: sõbralikult mahuvad ühte tuppa nii šiiidid kui ka sunniidid. Meie moslemite kogukond moodustab võluva rahvaste ja keelte paabli: siin leidub palju tatarlasi, kuid ka asereid, türklasi, indoneeslasi, egiptlasi. Ja eestlasi.

Muhhamedšinile võib ehk ette heita vaid seda, et ta ei ole suutnud liita nn vana, peamiselt tatarlastest koosnevat ja uut, araablastest ja konvertiidest (inimesed, kes pole moslemina sündinud, vaid ise selle usu omaks võtnud) koosnevat kogukonda. Need on siiamaani eraldi, kusjuures Muhhamedšin hoiab tatarlaste poolele.
Viimane Kaitsepolitseiameti aastaraamat räägib muuseas Süüriasse, Isise ridadesse võitlema läinud eestimaalastest. Muhhamedšin väidab, et ei tea, kes nad on.

Charlie Hebdo tragöödia on puudutanud ka Muhhamedšinit. Ta on pidanud vastama korduvalt meedias küsimustele, mida arvavad toimunust moslemid. Ka siis, kui tapeti Osama bin Laden, käisid ajakirjanikud tema arvamust küsimas.

Muhhamedžin sai Pariisi terrorirünnakust teada telerist ja internetist. „Ja nagu kõik normaalsed inimesed, olen sellest vapustatud. Meie usk keelab terrori. Me mõistame hukka terrorismi ükskõik millisel kujul. Ja jagame seda teadmist kogukonnale,“ vastab ta.

Kuid karikatuure, mis ilmusid ajakirjas Charlie Hebdo, ei saa kuidagi ta mõista.
Ta ei saa aru, miks massimeedia naeruvääristab tema usku või miks on see vajalik. Tõtt-öelda ei mõista minagi, miks tuleb mõnitada midagi, mis on suurele inimgrupile nii oluline. Teha teadlikult haiget.
Äärmuslik ei ole vaid terroristide tegu. Maailmas tõstab pead viha. Pariisis on hakatud ründama mošeesid. Telekanali Fox News saatejuht teatas, et massimõrva eest vastutavad kõik moslemid — ja paljud arvavad, et tal ongi õigus.
Moslemi kogukond on kurb veel ühe mehe pärast. Tema nimi on Ahmed ja ta ta oli moslemist politseinik. Tema elu võtsid samad mehed, kes tapsid kõigepealt Charlie Hebdo ajakirjanikud. Siis Ahmedi.

Ahmed püüdis teha oma tööd, kaitsta inimesi, kes olid pilanud tema religiooni.
Je suis Ahmed,“ on plakat, mida hoiavad moslemid nii päriselus kui ka postitavad sotsiaalmeedias. „Je suis Ahmed“ tähenduse saab pikemalt lahti kirjutada Voltaire’i sõnadega: „Ma ei pruugi nõustuda sellega, mida ütled, aga olen valmis surmani kaitsma sinu õigust seda öelda."

CV
Ildar Muhhamedšin
Eesti moslemite kogukonna mufti alates 2002. aastast,
Hariduselt toiduainete tehnoloog
Islamit õppinud nii Süürias kui ka Saudi Araabias
Abielus