ARVUSTUS | Tom Ripley tuleb, näeb ja hävitab. Uus versioon psühhopaadi veristest rännakutest on vaatamist väärt

Karoliina Vasli rõõmustab, et kurikuulsale tegelaskujule on uue hingamise andnud just Andrew Scott. Jah, seesama näitleja, keda teame ka Moriartyna.

Läks nagu lupsti. Ilmselt seetõttu, et nii lugu ise kui mustvalge kaameratöö (Itaalia on ka neis toonides äärmiselt võluv) haarasid niivõrd endasse. Nõnda mõtisklesin, kui end diivanilt püsti ajasin, olles just jutti ära vaadanud hiljuti Netflixi lisatud kaheksaosalise sarja „Ripley“. Kestus kokku veidi üle seitsme tunni. Kui aega, soovitan selle samuti ühe doosina manustada.

Kui muidugi algmaterjal vähegi paelub. Patricia Highsmithi raamatu põhjal on tehtud ka 1999. aasta film „Andekas härra Ripley“, kus tuul sasib Jude Law’ kauneid kiharaid ja Matt Damon käitub pahelise peategelase kohta ülearu silutult. Eelnevast lausest võib ehk mõista, et ma tollest linateosest suurt ei pea. Minu meelest on see liiga popkornimaiguline ja hüppab kiirustades üle märgilistest süžeeliinidest.