Politsei hinnangul tuleks tegeleda just süstemaatiliste liiklusrikkujatega.

Mõte mõjutada paadunud liiklusrikkujaid läbi veapunktisüsteemi jõudis Eestisse juba läinud sajandil. Veapunktisüsteemile vastu seisnud saadikud kurtsid, et süsteem mõjutab ka neid, kes aeg-ajalt või kogemata liikluseeskirja rikuvad.

Toonase teede- ja sideminister Raivo Vare pakutud eelnõu riigikogu ei läbinud, kuid järgmised veerandsada aastat rändas mõte ühest arengukavast teise.

Tänavu jaanuaris kogunes taas valitsuse liikluskomisjon. Koosolekul küsis küsis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits kliimaminister Kristen Michali käest, mis seisus veapunktisüsteemiga ollakse.

„Veapunktisüsteemi me ei rakenda, kuid väljatöötamisel on raskeid rikkumisi toimepanijate mõjutamise süsteem,“ vastas Michal.

Kui politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev uuris , miks riik veapunktisüsteemiga edasi ei lähe, vastas minister: „Poliitiline konsensus puudub.“

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles ERR-ile, et seni kavandatud veapunktisüsteemi oleks mõjutanud veerandit kõigist juhtidest.