39 volikogulast plaanivad linnapea Jevgeni Ossinovskit märgistatud valimissedelite tõttu umbusaldada

Tallinna linnavolikogu istungil anti üle umbusaldusavaldus linnapea Jevgeni Ossinovskile. Umbusaldajate sõnul lasub põhjus linnapea valimistel salajaste valimiste printsiibi eiramises, mistõttu oli nende hinnangul võimalik volinikke mõjutada ja survestada. Umbusalduse allkirjastas 39 volikogu liiget.

Tallinna linnavolikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kalle Klandorfi sõnul rikuti 14. aprillil toimunud Tallinna linnapea valimistel valimiste üht keskset põhimõtet – salajasuse printsiipi. „Linnapea valimiste hääletuse kolmas voor ei olnud salajane, sest neli fraktsiooni kasutasid hääletusel koodi, et tuvastada, kas nende liikmed hääletasid vastavalt kokkuleppele,“ ütles Klandorf ning lisas, et seetõttu ei pea umbusaldusele alla kirjutanud Tallinna linnavolikogu liikmed võimalikuks Jevgeni Ossinovski jätkamist Tallinna linnapeana.

„Valimised peavad olema vabad, mis tähendab, et hääletada peab saama ilma surveta ja takistusteta oma vaba tahte kohaselt. Valimised peavad olema kindlasti salajased ja saadik peab saama teostada vaba mandaati. Tõendid nende põhimõtete rikkumisest on selged, ilmsed ja ümberlükkamatud. Kolmanda hääletusvooru sedelite vaatlusest järeldub, et neli võimuliidu erakonda on hääletusel kasutanud valimissedelite märgistamist, et aru saada, kuidas nende fraktsioonide liikmed hääletavad. Nii tekitati võimalus volinikke hääletusvoorude vaheaegadel mõjutada,“ selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees.

„Iga hääletusega oli häälte arv erinev, mis viitab volinike mõjutamisele ja survestamisele. Kui oleks toimunud ka neljas voor, oleks sisuliselt juba saanud tuvastada linnapeakandidaadi Jevgeni Ossinovski poolt mittehääletanud isikuid. On mitmeid teateid ja tõendeid sellest, et saadikud ka pildistasid pühapäevasel hääletusel oma hääletussedeleid,“ rääkis Klandorf ning lisas, et Vabariigi Valimiskomisjon on viimati 2023. aastal toonitanud, et valimissedeli pildistamine ja selle pildi levitamine rikub valimiste salajasuse põhimõtet ja võimaldab inimesi survestada. „Antud juhtumi põhjal saab paralleele tõmmata diktatuuririikides toimuvate valimistega, kus tulemuse saavutamiseks ei häbeneta kasutada ka kõige räpasemaid võtteid,“ jätkas Klandorf.

„Eeltoodu põhjal taunivad allakirjutanud salajaste valimiste printsiibi eiramist. Selliselt valitud linnapeal pole usaldust Tallinna linnavolikogus ega ka Tallinna elanike silmis. Sedamoodi tegevus õõnestab linnaelanike usaldust Tallinna linna vastu. Eesti pealinna saab juhtida linnapea, kes on valitud euroopalikke demokraatia põhimõtteid austades. On vastuvõetamatu, et ebaausate võtetega valitud ja sel moel oma positsiooni kindlustav linnapea jätkab Tallinna linnavalitsuses,“ lõpetas Klandorf.