Ametlikult nimetab Iraan enda tuumaprogrammi praegu läbinisti rahumeelseks, ehkki lääneriikide sõnul ollakse seal uraani rikastamisel lähedal tasemele, mis võimaldaks tuumarelvade ehitamist.

„Iraani tuumapoliitika ümberkorraldamine on tõenäoline, et kui [Iisrael] ähvardab rünnata mõnd meie riigi tuumakeskust,“ ütles kaardiväe tuumarajatiste julgeoleku eest vastutav kindralmajor Ahmad Haq Talab riigimeedia vahendusel.

Kindralmajor Haq Talab lisas, et sellise rünnaku korral reageerib Iraan vastulöögiga Iisraeli tuumarelvade pihta. Ka Iisrael ei ole ametlikult tunnistanud tuumarelvade arendamist, ehkki lääneriikide hinnangul omab riik neid juba 1960.-test aastatest.

Neljapäeval kuulutas USA välja sanktsioonid kahe Iraani droonitootmises osaleva ettevõtte ja 16 üksikisiku vastu. Sarnased sanktsioonid kuulutas välja ka Ühendkuningriik, kes lisas nimekirja muu hulgas ka Iraani kaitseministri Mohammad Reza Gharaei Ashtiani. Sanktsioonid olid vastuseks ööl vastu pühapäeva Iraani poolt antud massilisele raketi- ja droonilöökide seerial Iisraeli vastu.

Iisrael on lubanud vastulööki ning kolmapäeval Tel Avivi külastanud Briti välisministri David Cameroni sõnul anti talle teada, et praegu käib valitsuses otsustamine, millist sihtmärki rünnata. EL-i välisasjade esindaja Josep Borrell ütles neljapäeval G7 välisministrite kohtumisel, et Lähis-Ida läheneb regionaalsele sõjale ning Iisrael peaks oma reaktsiooniga ettevaatlik olema.

„Teeme oma otsused ise ja Iisrael teeb enda kaitsmiseks kõik vajaliku,“ ütles peaminister Benjamin Netanyahu kolmapäeval.