Askur Alas: Miksoni vari Islandi kohal
Eesti Ekspressi lugu Jón Baldvin Hannibalssonist (EE 18.8.2011), kel oli oluline roll Eesti taasiseseisvumise tunnustamises, raputas Islandil tolmust puhtaks sõjakurjategija Evald Miksoni mälestuse.
Islandi arheoloog-ajaloolane Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson süüdistab Eestit juudivihkamises, ajaloo võltsimises, natside austamises ja Eesti Ekspressi kummaliste artiklite avaldamises.
Oma Ekspressis ilmunud loos rääkisin peamiselt sellest, et Hannibalsson julges Baltimaade eest seista NATOs, ÜROs ja mujal ajal, kui teistel oli suu lukus. Vilhjálmsson haarab kinni põgusast viitest Miksonile ning teeb Ekspressist ja Hannibalssonist sõjakurjategija kaitsjad, Eestist aga natsi-riigi. Miksonit mainiv lõik oli aga artiklis vaid selleks, et näidata Hannibalssoni sirgeselgsust ka hilisemas poliitilises karjääris. Kirjutasin, et Hannibalsson tühistas välisministrina visiidi Iisraeli, kui sai natsikütt Efraim Zuroffi juhitud Wiesenthali Keskuselt nõudmise Islandi kodanik Evald Mikson juutide mõrvamises süüdi mõista.
Mikson ei olnud toona süüdi tunnistatud. Seda tegi Max Jakobsoni juhitud komisjon alles 2001. aastal. Niisiis puudus alus Mikson ainuüksi KGB toimikute põhjal sõjakurjategijaks kuulutada. Küsimus ei olnud selles, et Hannibalsson oleks toona-veel-mitte-sõjakurjategijat Miksonit kaitsnud, vaid selles, et ta ei lasknud endale pähe astuda.
Zuroffi sõbral Vilhjálmssonil on paraku õnnestunud kahjustada mitte ainult Hannibalssoni, vaid ka Eesti mainet. Tema väitel hävitasid eestlased enamiku juute juba enne sakslaste sissetungi 1941. aastal. Eriliselt jabura pärlina väidab ta, et Eestis on “endiselt aktsepteeritav juudivihkamine ja fašismi ülistamine”. Ja see on vaid osa Vilhjálmssoni väidetest.
Kahju, et siiani levivad Eesti suhtes ida poolt levitatavad väärarusaamad. Kuid seda annab parandada. Vilhjálmsson võiks hakatuseks lugeda Eesti juutide endi koostatud 40. aastaid käsitlevat materjali (näiteks Eugenia Gurin-Loovi) ja viia end kurssi sellega, et Eesti oli 1925. aastal esimene riik maailmas, mis andis juutidele kultuurautonoomia; 2003. aastast, kolm aastat enne seda, kui see ÜRO muutis selle rahvusvaheliseks tähtpäevaks, tähistatakse väikses “natsiriigis” aga holokausti mälestuspäeva.
