Hummeriga põdrarakendist mööda

Veel viis aastat tagasi tegi naabrite meedia vahendatav kuvand eestlastest ja soomlastest murelikuks mõlemaid pooli. Eestlasi ärritasid eriti Soome õhtulehtede müügiplakatid, kus räägiti lõbutüdrukutest ja kurjategijatest, soomlased aga nurisesid eestlaste tõrksa suhtumise üle turistidesse ning kõigi soomlaste joodikuks pidamise üle.

Lähemalt vaadates jaguneb Soome käsitlemine Eesti ajalehtedes üsna erinevateks mudeliteks.

Ühed mudelid rõhutasid sõprust, koostööd ja vastastikust abistamist, teised näitasid Soomet eeskujuna ja kolmandad tõstsid esile Soome suure venna suhtumist Eestisse. Neid uudiste tekstides vahelduvaid eri hoiakuid nimetan 1) hõimu-, 2) eeskujumaa- ja 3) väikevennamudeliteks.

Luuleline hõimuretoorika õitseb eriti juhtkirjades ja poliitikute kõnedes. Soome ja Eesti vahele ehitatakse lähedust ja võrdsust, rõhutades koostööd, ühiseid juuri, vere- ja keelesugulust. 

Eeskujumaa mudelis on Soome rikas Skandinaavia heaoluriik, majandushiiglane, kus (sellest hoolimata) hoolitakse ja hoolitsetakse nii kodanike kui keskkonna eest. Soomlased paistavad nii ühiskonna kui üksikisikutena solidaarsete, vastutustundlike, isamaaliste ja võrdõiguslikena.

Kaalukaussidele on asetatud ka mõlema maa poliitiline kultuur. Kui uskuda Eesti meediat, on Soome poliitikud tõelised headuse ja õigluse eeskujud, Eesti poliitikud aga ebaeetilised ja korrumpeerunud ning kogu poliitiline kultuur on mäda.

Nokiast on Eesti avalikkuses saanud müütiline rahaveski, millega seostub põhjanaabri majandusedu, maine ja kuulsus. Eesti  otsib pingsalt oma Nokiat, millena on poliitilisest korrektsusest hoolimata välja pakutud kõike võimalikku alates ilusatest naistest ja lõpetades saunavihtadega.

Väikevennaliku hoiaku puhul kujutatakse Soomet maana, mis suhtub Eestisse halvustavalt ja lausa alandavalt, ning soomlast inimesena, kes võõrastab ja kardab, ei tunne hõimuvendade vastu mingit sümpaatiat ega tea lähinaabri kohta kõige lihtsamaid asju. 

Sarnane kujutis ilmneb ka uudistes pakutavas pildis Soomest kui vanaaegsest ja aeglaselt muutuvast maast. Soome tuimust ja passiivsust kõrvutatakse Eesti innovaatilisuse ja aktiivsusega. Sõnum on, et Eesti esitab Soomele väljakutse ja on ainult aja küsimus, millal Hummeriga põdrarakendist mööda kihutatakse. Väikevenna mudel on minu arvates negatiivne siiski ehk ainult kõige äärmuslikumates arvamustes. Ajalehtedes avaldub see ka innuka maavõistluse-mentaliteedina - eriti magus suutäis oli Silja ost Tallinki poolt.

 Hõimluskontekstis avaldub soomelikus pikaldasuses ja isegi alkoholilembuses eestlaste jaoks mingi ürgne samasus, mis eristab meid keskeurooplastest. Väikevennamudelis rõhutatakse "tavalise soomlase" puhul muud: aeglus seostub juhmusega ja viin joodikutega. Viimasel juhul iseloomustab soomlast ka veel oskamatus riietuda. Eriti paistavad sellega silma Soome naised, kelle pärast Soome mehed on sunnitud otsima naiselikku ilu Tallinnast.

Muidu neutraalsed või hoopis teistest asjadest rääkivad uudised muudavad olemust, kui nende juures avaldatakse pilte tohutute õllekärudega rassivatest "tüüpsoomlastest".

Stereotüübi mõjul peetakse kõiki turiste ühesugusteks. Tegelikult kirjutatakse lehtedes küll ka teistsugustest, meeldivatest soomlastest. Teleprodutsent räägib, kuidas ta kohtus Soomes "väga sõbralike ja külalislahkete inimestega", kes "erinevad Tallinna tänavatel nähtud turistidest" (PM 16.6.2005).

Kuvand mõjutab inimeste otsuseid mitmeti - kas või Soome turisti omi, kes ei julge sõita "kriminaalsesse" Eestisse, või siis Eesti välisministeeriumi ametniku omi, kes soomlasest kolleegi väljaütlemisi tõlgendades üle reageerib. Kuvandi mõjust on hea näide ka Eestis tegutsevate Soome ettevõtete soov varjata oma Soome päritolu, sest sellise taustaga kardetakse eestlasi ärritada.  

Võttes arvesse, et Eesti päevalehtedele on Soome suurriik, millest kirjutatakse kolmandiku võrra rohkem kui teisest riikidest, pole meile üldse üskõik, mida ja kuidas soomlastest uudistes räägitakse.

Soome ja Eesti ajakirjanikud arutlevad naabrikuvandi üle 29.
oktoobril Tartus. Seminari pealkiri "Põdrad, pätid ja litsid" võtab
karikeerivalt kokku kõige negatiivsemad jooned naabrikuvandist.

Autor on Tallinna Soome suursaatkonna pressinõuniku assistent.