Infomonopoli aeg on pöördumatult otsas
Varssavi ülikooli professori Karol Jakubowiczi Päevalehes (15.04) ilmutatud lugu ei olnud just ülemäära põnev isegi meedias töötava inimese jaoks, mis siis veel meedia tarbijast rääkida. Kuid ettekanne, mis keskendus peamiselt sellele, kuidas ühiskondlikud ja tehnoloogilised muutused meediat ümber kujundavad, andis mõne uue mõttesuuna kätte küll.
Mida peab tarbija muutuvas meediamaailmas tähele panema? Kõigepealt vahet tegema vanal traditsioonilisel meedial, mis on lihtsalt suuremate muutusteta internetti kolinud, (ajalehed, järelkuulatav- ja vaadatav raadio-televisioon jne) ja mis järgib ikka samu vanu reegleid ja kokkuleppeid ning mille usaldusväärsus on kontrollitav.
Microsofti värske uuringu andmetel tänase trendi jätkudes veedavad Lääne-Euroopa meediatarbijad internetis juba järgmisel aastal rohkem aega kui teleka ees - sestap on digitaliseerumine igati traditsioonilise meediatootja huvides, kui ta vähegi tahab inimeseni ka edaspidi oma toodet viia.
Hoopis keerulisem on internetis aga tarbijal hinnata endasarnase kasutaja poolt genereeritud sisu (kommentaarium, blogid jmt). Omanimelises blogis ei pruugi kirjutada üldse seesama inimene, poliitiku blogi on küll mõnus lugemine, aga see pole ajakirjandus vaid propaganda. Et autotootja või tehnikavidina infoportaal ei edasta tegelikult ju uudiseid, vaid reklaami. (Ohu märgiks on alati enesekriitika puudumine). Otsingumootorid ei ole samuti "objektiivsed" - võrdle Google'i erinevate riikide otsinguid samal teemal, et teha puust ja punaseks.
Ajakirjanik kui informatsiooni vahendaja on muutumas üleliigseks. Info jõuab otse tootjalt tarbijani. Vana mudel - eliidilt massile, on asendunud massilt massile infovahetusega. Tarbija pole enam passiivne, vaid aktiivne nii oma valikutes kui ka tagasiside andmises. Termin nagu egocasting (minahääling võrdle vana hea ringhäälingu ehk broadcasting'uga) iseloomustab uut meediaolukorda.
Tänane meediatarbija ei kannata patroneerivat suhtumist, seda, kui keegi võtab arvata, kuidas tema peaks mõtlema või kuidas suhtuma. Nad ei taha sisu, millest nad aru ei saa, millega nad nõus ei ole, mis on uus ja millega nad ei ole harjunud. Vastuseis autoriteetidele on Lääne-Euroopa ühiskondades aina kasvav trend. Kunagi dikteerisid haritud ja kogemustega professionaalid, mida lugeja-vaataja teisel pool kommunikatsioonitoru saab - nüüd dikteerib tarbija.
Internet toidab individualismi kasvu. Järjest vähemaks jääb neid suuri ühiseid teemasid, millest kõik omavahel rääkida saaksid. Ühiskond võib killustuda pisikesteks spetsiifiliste huvidega gruppideks, kellel omavahel pole millestki rääkida.
Jakubowiczi ennustus jõuab välja olukorda, kus internetis endale sobiva, toetava, mõttekaaslastest koosneva kogukonna leidnud inimene võib täielikult võõranduda riigist või rahvusest, mis tema identiteedis on seni olulist rolli mänginud. Millised on niisuguse protsessi globaalpoliitilised tagajärjed, ei oska keegi ette näha.
Ah et kas paberleht elab ikka tänase majanduskriisi ja eilse digitaliseerumisbuumi üle või mitte? Lehetegijatele päästevesti Jakubowizcil anda polnud, kuid neli võimalikku stsenaariumi küll:
et ongi paberajakirjanduse lõpp ja kõik kolib jäädavalt netti.
et süveneb fragmenteerumine sihtgruppide vahel - noored on kindlasti netis, aga mingi grupp jääb paberile truuks.
et ellu jäävad tugevad konglomeraadid, kuhu koondunud erinevad meediaplatvormid pluss andmesidefirmad jmt, sest kriisi üleelamiseks peavad olema õite sügavad taskud.
et toimub hoopis stagnatsioon - kui majanduskasv veel niipea ei jätku ja uusi tehnoloogiaid pole paljudel võimalik omaks võtta/üleval pidada, siis pöördutakse tagasi paberlehe manu.
Hea näide manipulatsioonist meedias oli näiteks äsja hingusele läinud toptop.ee portaali promomiseks valminud seriaal „Unistuste printsess" - selle täiesti sisutu saate tootmise eesmärk oligi mainitud meelelahutusportaali ohtralt külastajaid-klikkijaid tuua ning selle abil siis internetti kolinud reklaamirahavoogusid meelitada. Ega siis sama portaali uudisteankrud Triin ja Lilit saates "kogemata" ei osalenud. Portaalis omakorda vehiti iga seeria ette ja taha „eksklusiivseid" uudiseid teha ning printsesside sabas keerles peagi ka kogu konksu otsa püütud seltskonnaajakirjandus.
