EE nr 1 Õpikunäide
Mul oli kurb meel, et ka mu lemmikajakirjanik Tiina Kaalep on asunud sellesse tolerantsete leeri "homonduse" suhtes. Iga päev võib lugeda mingit artiklit ajalehest või vaadata TVd, kui tähtis on, et homod saaksid oma abielu ja pere, kui halvad on mittehomod ja miks me ikka oleme nii leppimatud. Mul on isiklik "selline" tuttav, ta on väga tore inimene. Ma austan teda kui inimest ja austan ka kõiki teisi "selliseid". Aga miks ometi peab selle niigi keerulise ja tormilise maailma pahupidi pöörama, miks ei võiks meile jääda ainumatki vana traditsiooni? Pere ja abielu on tänapäeval niigi haprad, pole enam midagi eriliselt püha ja kaunist. See suur vabadus kõikides eluvaldkondades on toonud ainult ebakindlust ja määramatust. Mis loll jutt see ometi on laenude mittesaamisest ja toest abielu kaudu? Kuidas saavad hakkama need sajad üksikemad ja sajad vabaabielu elavad pered? See probleem on naeruväärselt üles paisutatud. Või vastupidi? Äkki peakski see maailm niimoodi pea peale pöörduma, sest maakeral on ülerahvastus ja peab toimima looduslik valik. Kes tarbib ohjeldamatult keemiat, kes peab õigeks GMU toitaineid, kes peab õigeks homoabielu, kõik on lubatud meie uskumatult tolerantses maailmas. Ellu jäävad ainult tugevamad ja targemad. Äkki ongi nii? Lugupidamisega
Catriin Leiman
***
Tänan meeldiva juhtkirja eest geide abielu teemal. --- Palju on neid asju, mis on algul olnud harjumatud, kuid mis tänaseks on tavalised. --- Geide hulgas on enamik lasteta, kuid ma arvan, et enamik seda olla ei tahaks. Ka heterote seas on väga palju lastetuid inimesi ja seda enamasti nende vabal valikul. Arvan, et geide hulgas pole see hulk suurem. Ja kui geipaari lapsest kasvab samuti gei (arvan, et siin ei ole võimalik objektiivseid teaduslikke uuringuid veel teha) – siis mis on selles halba? Elu läheb ju edasi, nagu on sellega tõestatud. Temagi võib endale pere luua ja lapsed saada.
P.P.
(nimi toimetusele teada)
Mida ma endale soovin
EE nr 1 Mida me endale soovime
Ma soovin alanud aastat ilma haiguste, õnnetuste ja kuritegudeta.
Ja nüüd minu väikesed konkreetsed soovid. Et ajalehed materjali puudusel igasugust jama ei avaldaks. Et ajalehed võtaksid endale vastutuse ka reklaami avaldamise eest (näiteks EEst võiks kaduda Masku reklaam koleda mööbli reklaamiga). Et EE koolituslisa asemel oleks tõeliselt koolitav lisa (näiteks inglise keele tunni kokkuvõte sellest keeletunnist, mis mõnel eestikeelsel telekanalil jooksma hakkab mõttetute meelelahutussaadete asemel). Mmm, see eelmine oli tõesti ilus unistus. Ja et EE "Lõbu" samas headuses edasi ilmuks. Ja et Madis Jürgeni reportaažid ja Pekka Erelti artiklid ikka EEs tihti ilmuks. Et eestikeelsetel kanalitel vastikuid multikaid lastele ei näidataks (eriti pean silmas TV 3 hommikul kell 7 algavaid multikaid, mis kutsuvad üles võitlusele ja vaenlase häviamisele ja mille lõppeesmärk on, et lapsed ostaksid mänguasju-multikategelasi). Et lõpetataks Tartu Kaubamaja sõimamine. Et inimesed oleks veelgi tolerantsemad (juba mõningaid parenemise märke võib ju täheldada). Et Ainar Ruussaar sulgeks "Pehmed ja karvased" (kui telesaade võib ilkuda teiste inimeste üle, siis miks mitte tavainimene oma netikommentaarides?). Et kihutamine ja teistele ärategemine liikluses lõppeks. Et raamatukogud oleks avatud vähemalt kella 22ni ja nädalavahetustel. Et Ekspressil oleks palju lugejaid, kellel kõigil läheks hästi. Et Ekspressi loos tooks Ekspressi maja meie perele.
Pikka iga mulle ja Ekspressile!
Tiina Saidla
Hoidkem optimismi
EE nr 1 Venelased tulevad!
See artikkel võib ju olla tark, aga mulle jäi tast paha tunne. Minu kindel seisukoht on: Venemaale saab ja tuleb vastupanu osutada. See kehtib nii poliitika kui majanduse kohta. Parafraseerides tuntud vanasõna: mis karu suus, see karu kõhus. Seepärast tuleb iga sammu puhul ette vaadata, et karu midagi suhu ei ampsaks. Ei maksa öelda juba ette, et mingit lootust pole.
Viktor Kuddo
