Kirjad

Nördimus

EE nr 42 Suur bluff

Olen astelpajukasvataja, A-Mari liige läbi OÜ Overseas. Soovin siinkohal väljendada oma äärmist nördimust EE artikli ja eeskätt selle pealkirjaga, mis näitab Eesti astelpajukasvatust tervikuna teenimatult halvas valguses. Hr Lauri Aaspõllu on ära teinud tohutu töö astelpaju propageerimisel – nullist on püsti pandud suure perspektiiviga majandusharu. Iga uue tegevusega kaasnevad tagasilöögid, aga EE ajakirjanikud seda ilmselt ei tea, sest astelpajukasvatuse mastaabiga innovaatilisi äriideid pole Eestis viimase kümne aasta jooksul veel arendatud. Astelpaju kasulikkus on Hiinas teada olnud viimased mõni tuhat aastat, kuid ikkagi pole selle taime kõiki võimalusi avastatud. Sestap tegutseb Hiinas astelpaju uurimiseks ka täna aktiivselt eraldi instituut. Sellest võiks nagu juba järeldada, et astelpaju ei ole Lauri Aaspõllu väljamõeldud bluff, vaid tõsine äri, millega tegelemiseks on Eesti täna õigel ajal õiges kohas. Aaspõllu on viinud astelpaju rahva teadvusse ning istikud kättesaadavaks ja selle eest loomulikult ka üht-teist teeninud. Samas kasvatavad suuremad astelpajukasvatajad täna juba ise sadade tuhandete kaupa oma istanduste jaoks taimi ning vaevalt nad seda teeks, kui astelpaju oleks “suur bluff”. Mõni kibestunud loll on igas ärivaldkonnas, uuriv ajakirjandus peaks aga suutma need sõklad teradest eraldada.

Aadi Remmik

Astelpaju on suurepärane

A-Mari voldikus on: “Ainuüksi C-vitamiini on ühes marjas niisama palju kui terves apelsinis” (järelikult ei võrrelda sidruni C-vitamiinisisaldusega!). Olen 83aastane ja vii­ma­se veerandsajandi jooksul pole ei grippi ega ka teisi nakkushaigusi põdenud. Pean selle põhjuseksarstide soovitusel rohke C-vitamiinisisaldusega toidu tarbimist. Olen selleks seni kasutanud pihlakamarju, mis aga pole maitselt kaugelt võrreldavad astelpaju marjadega. Kahetsen, et varem ei jõudnud astelpaju juurde, kuigi selleks võimalus oli, sest kaheksakümnendail aastail, kui Rõhul astelpajuga katseid alustati, sai seal sageli käidud! Seepärast on info levitamine astelpajust igati tervitatav ka EE poolt! A-Marja lõikemeetodi kasutamisel kõlbavad toorsalatiks ka praegu jääki moodustavad marja kestad, seemned ja muu rohkem kuivainet sisaldav, mis ei ole kaugeltki C-vitamiinivaba toiduaine.

Mart Jaagus

Politsei sulgeb õigeid lõbumaju

EE nr 42

Politsei sulgeb valesid lõbumaju? Kirjutan teile kui klient, kes on viibinud nii bordellis kui ka korterfirmas. Duellis ano­nüümse bordellipidaja ja po­lit­seiniku vahel, kes võitleb lõbumajanduse kaotamise vastu, jääb ilmselgelt peale politseinik. Bordell on ohtlikum kui korterfirmad. Bordellis, kuhu on investeeritud summasid rohkem, on ka teenindus kehvem: ei hoolita ei teenindaja ega kliendi tervisest. Ei kasutata kondoome. Teenindajad on purjus, kui mitte narkojoobes; teenindatakse purupurjus kliente. Kui kell saab täis, ilmuvad koputamata kolm kantpead koos kaardimakseterminaaliga ja ei lahku enne, kui oled sealt kaardi läbi tõmmanud. Sellistest kohtadest jääb peavalu ja kuu aega kestev hirm. Käib kasumijaht. Seevastu korterfirmades – reklaamivad end üha rohkem kuulutustes POLE FIRMA, mis on seadusega lubatud (üksiküritajast prostituut võtab mehi vastu omaenda kodus) – on klienditeenindus palju meeldivam ja puhtam. Kasutatakse kondoome, ei olda alkoholijoobes ega narkojoobes ning ei teenindata kundesid, kes on nähtavalt joobes. Ilmselt, kui korteris oleks pillerkaar, teeks alt, ülevalt ja kõrvalt naabrid sellele politsei abiga kiire lõpu. Puudu jääb ehk see, et igal pool korteris pole tehtud euroremonti. Nii et jõudu tööle, politsei. Tehke pordumajandusele lõpp peale.

Lehelugeja

Vabandus

7. oktoobri Eesti Eks­pressi loo “Kariibi saarel oma Hansapank” tabelis oli viga. Interne­tiaadress www.hansagroup.com kuulub ikkagi Eesti Hansapangale, mitte Anguilla saarel tegutsevale Hansa Bankile. Vabandage!

EE