Külvad ja külvad, lumi on, külm on, geniaalne idee on, aga nisu, raibe, ei idane. Siin tuleb appi jaroviseerimine. Teoorias on jaroviseerimismeetodeid laias valikus, alates happega söövitamisest ja kiiritamisest tont teab millega. Minu isiklikud laborikogemused on maavillasemat laadi, panin nisu uhmrisse, segasin klaasikildudega ja tagusin nuiaga. Päris sodiks muidugi ei tohi hekseldada, tuleb uhada tunde järgi. Ja ennäe imet, klaasikildudega tümitatud nisu läheb ka talvel kasvama, paned aga mullakastiga aknalauale ja seal ta siis vohab. Uhmerdamata nisu samades tingimustes ei kõssagi. Fakt.

Eestit väisas grupp läänemaa tarku, kes andsid väga head nõu – teate mis, mehed, te aktiveerige siseturgu. Siseturu aktiveerimine on hea, hakake nüüd kohe siseturgu aktiveerima, uks on seal. Eestimaa targad läksid siis väärikalt, sirge selg ees, õue ja hakkasid siseturgu aktiveerima, aga sada tuhat töötut ei muutunud aktiivsemaks, kuuskümmend tuhat nälgivat last ei muutunud aktiivsemaks ja näljapalga eest allhanke robotitena töötavad laiad massid ei muutunud kohe mitte sugugi aktiivsemaks.

Enesestki mõista ei ole kogu meie siseturg luusripolk. On ka ettevõtlikke inimesi, kes on juba loomu poolest aktiivsed ja kellel raha otse põleb peos. Ma tean ühte sellist, sõber Karol on trükikojaomanik, tal on kogu aeg vaja midagi osta: seadmed, paberid, liimid, värvid, kaanepapid ja mis kõik. Aga kas sõber Karol on siseturul aktiivne, kas ta ostab midagi Eestist? Praktiliselt mitte midagi ja kui, siis äärmise vajaduse korral, sest eesti turg on röövlibande. Kas vana viikingite veri lööb välja või mis, aga iga mõistlik inimene üritab tootmiskulud madalal hoida ja kui välisturult ostes ka pärast tolli ja transpordi mahaarvamist keskeltläbi kolmandiku kokku hoiad, siis ei ole pikka arupidamist.

Sellises olukorras tuleb hakata Karolit jaroviseerima, sest ratsionaalne mõtlemine takistab tema aktiivsust siseturul. No nii, meil on geniaalne mõte, et sa ostad meie kalleid ja väikese valikuga tooteid. Ahaa, sa nurjatu ei osta? Siis valame sulle hapet krae vahele, anname sulle sähmaka kiiritust, lööme õllepudeliga kuklasse ning taome killud kurikaga pealuu sisse. Nutad, aga aktiveerud, taimega tulebki nii teha. Inimene on paindlik, tal on peas virnade viisi mittepärilikku informatsiooni, millega iga voluntarist võib manipuleerida uhmrinuia tõstmata. Selleks on välja töötatud tõhusad meetodid, aju ratsionaalse komponendi väljalülitamine on lapsemäng ning IQ vähendamine 20 punkti võrra on sama tavaline kui hammaste pesemine.

Mida sa sööd, et sa siseturul nii aktiivne oled? Esiteks rämpstoit, välja uuritud, solki söövate laste IQ kukub 20 punkti. Lahuta keskmise eurooplase IQst 20 – saad keskmise aafriklase ja mis sa veel tahad. Vaesed söövad solki, sest muud ei jõua osta, keskklass on reklaami ohver, niipalju kui teda on, ja sööb kallimat solki. Kõrgklass sööb, mida hing ihaldab. Ega te ometi arva, et Jürgen Ligi on seepärast nii tark, et ta sööb tasakaalustatud ja täisväärtuslikku toitu, kaugel sellest, see porgand, mis tema silme ees terendab, on puhtast kullast, kahe meetri pikkune ja kasvab ESMi kontori viljakal pinnal.

Liidame rämpstoidule kõntsmeelelahutuse – telekas, alkohol ja arvutivõrk –, lahutame tulemusest kultuuritraditsioonid ja ajatud väärtused ning saamegi täieliku idioodi. Kogu aju ei ole vaja puruks taguda, üldse ei ole vaja midagi taguda, ratsionaalse ja verbaalse mõtlemise protsessor on 1/10 000 aju võimsusest ja see on üks eriti ebaökonoomne ja kapriisne masin, mis vajab pidevat hooldust, puhast kütust ja erikohtlemist. Jäta see väike osa ajust hooletusse, unusta ta lihtsalt ära, hakka koolis rääkima õpilase õnnest, loovusest, loovusest muidugi turuaktivistide tähenduses, s.t vale vastus on loov vastus, räägi lolli võõrandamatust õigusest olla värdjas ning tehtud see ongi.

Ma tean, loov mõte hakkab nüüd rapsima, aga dogmatism vastab veel enne, kui inin õige hoo sisse saab, statistikaga. Tartu ülikooli didaktikaprofessori Martin Ehala uurimuse kohaselt on 51% eesti ülikoolide esmakursuslastest kirjaoskamatud, nad ei saa aru, mis on kirjutatud, keegi ei saa aru, mida nad ise kirjutavad, ja kui nendega rääkida, ikka ei saa aru. Marju Lauristin kurtis, et vesteldes igal aastal 300 tudengikandidaadiga on tulemus masendav, gümnaasiumi lõpetajad ei ole võimelised arutlema ega tea kõige lihtsamaid fakte. Maakeeles lollid.

Natuke statistikat veel, et ei jääks muljet, et poeet fantaseerib, keerab vindi üle, utreerib, ironiseerib ja põlgab tublisid eesti inimesi ülekohtuselt. Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar kinnitab, et taasiseseisvunud Eestis ei ole veel kunagi varem sündinud nii vähe esiklapsi kui praegu, umbes 42% vähem kui 1991. aastal. Olgu teada antud, et teisi lapsi sünnib meil aga üldse väga harva, kui sünnib. Ma näen siin kokkusattumust, mis ei ole juhuslik. Meie vaimse eliidi kirjaoskus on vähenenud poole võrra ja ka masside sündivus on vähenenud poole võrra.

Massid on natuke lollimad kui üliõpilased. Veel ei ole tase demokraatlikult ühtlustatud, nii võime järeldada, et lapsi sünnitavad analüüsivõimetud kõhnad intellektid, kuna arukas inimene siia siseturule ühtki last toota ei kavatse. Mida rohkem kirjaoskamatuid, seda suurem sündivus, see on ju arenguriikides alati nii olnud. Kui meil õnnestub üliõpilaste kirjaoskus viia nulli, õnnestub meil ka taastada 1991. aasta sündivus. Tulles aga tagasi siseturu temaatika juurde – sama asi, mida rohkem ullikesi, seda vilkamalt käib nöörimine siseturul.

Lollide lapsed on omakorda lollid, seegi on teaduslik fakt, loll taastoodab lollust, tobukesed pole võimelised internetis hindu võrdlema ega rasestumisvastaseid vahendeid kasutama. Mingil hetkel saab vaimunõtrus ka telekavaatamisele takistuseks ning siis suureneb seksi osatähtsus vaba aja veetmisel veelgi ning lolle sünnib aina rohkem ja rohkem. See on globaalne trend. Totaalne juhmus tõstab iibe taevasse ja siseturg läheb nii aktiivseks, et aina möriseb, aina pulbitseb. Hästi jaroviseeritud, ütlen ma selle peale lootusrikkalt.