Enne laulupidu tekitas poleemikat Mihhail Kõlvarti arvamus, et laulupeol võiks kõlada ka venekeelne laul. Helilooja Jüri Reinvere rääkis, et meie praeguse laulupeokultuurini on toonud meid sovetiajastu, kui ideoloogilisest survest hoolimata mitte üksnes ei hoitud, vaid ka jõudsalt arendati rahvuslikku koorilaulu- ja muusikakultuuri, ning et laulupidu on võimas ja põhjapanev nähtus, mille tähendust me täpselt ei hoomagi.

Noored ja vihased kritiseerisid teravalt laulupeo rahvuslikkust: laulupidu olevat agooniline katse eirata rahvuste ja rahvusriikluse kadumist globaliseeruvas maailmas, või on see poliitiline propaganda, Vene kaardi väljakäimise ja vastandumisele rajatud ajupesuga, ka olevat tänapäevase hajusa identiteediga eurooplasel ja kosmopoliitsel maailmakodanikul piinlik elada seesugust apartheidlikku traditsiooni viljelevas ühiskonnas.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel