Raul Ranne: Vene keelest ja tööst

“Napp vene keele oskus maksab eestlastele tööturul kätte,” teatas meile hiljutine võrdlemisi laia kõlapinda leidnud uudis. Peas hakkas seda pealkirja lugedes sumisema ebamugav (ja vist emapiimaga sisseimetud rahvuslikust alalhoiuinstinstinktist ajendatud) tõdemus: sa vahi, kuhu oleme oma iseseisvumisega jõudnud – napp vene keele oskus maksab Eestis eestlasele kätte. Ja samas olen seda reaalse olukorrana justkui nõus tunnistama.

Ma sõidan tööle bussiga, mida juhib tavaliselt Sergei või Anatoli, mu pangaasju ajab tihtipeale alati vastutulelik Vadim või tema armas kolleeg Aleksandra või siis särtsakas Diana. Ka kõik müüjad mu kodupoes on tublid vene naised, ning haigalaõed… Vaat ei mäleta, kas nägin viimati haiglas käies mõnd eestlannast õde. Vist mitte. Kõik nad, need vene inimesed, kellega igapäevaselt asju ajan, räägivad rohkem või vähem eesti keelt, kõik nad saavad oma tööga hakkama. Olen nendega harjunud.

Ent kus on eestlased? Kas tõesti on nii, et eestlased on oma kodumaa tööturul seepärast nirumas seisus, et “venkut” ei mõista? Kui nii, siis on olukord ju põhimõtteliselt teine kui seni. Enam ei pea paika sageli pruugitav ja pealuu sisse taotud klišee, et venelastel on Eestis raskem tööd leida kas või ainuüksi seepärast, et nimi on slaavilik.

Uurin. Kust siiski sellised andmed? Millisele uuringule uudis tugineb? Nagu selgub, uuringut pole. Kõik see jutt on üks udu. Või hüva, see on miski tunnetuslik hinnang, mis kokkuvõttes ei ütle muud, kui et tööturul on ikka parem neil, kel rohkem keeli suus (või oskusi käes), ja leidub töökohti, kus vene keele oskamine on tubli boonus. Kas keegi on selles kahelnud? See on ju elementaarne.

Ja ei kinnita ometigi uudist, et kehva vene keelega eestlased saavad tööd kehvemini kui eesti keelt purssivad venelased.

Räägin tööturuasjatundjatega. Räägin ettevõtete ja asutustega, kus tööl palju vene inimesi.

“Keeli, sealhulgas vene keelt, on ikka hea osata. Eriti puhul, kui firma spetsiifikaks on vene turg ja äri aetakse vene partneritega. Ent kui rääkida kohalikust tööturust, siis vene keele oskamine või mitteoskamine nii määrav pole,” ütlevad tööjõuturgu tundvad eksperdid. Mis puudutab loetletud töökohti, kus võib tihti vene inimesi kohata, siis pigem mängib siin rolli hoopis nende väiksem nõudlikkus töötingimuste osas. Nii lihtlabane see asi ongi. Ükski nimetatud ametikohtadest pole ju teab mis kõrgepalgaline, pigem vastupidi. Ja seal on töökäsi pidevalt puudu.

Muide, keegi teadis öelda, et venelased on paremad teenindajad. On või?