Roheliste ootel
Prantslased armastavad öelda: pole vahet, milline puuslik istub parajasti Elysée palees - tegelik elu toimub nagunii tänaval. Nagu nii maal kui linnas näha oli, läks eestlastele üle pika aja üsnagi korda, kelle perekond järgmiseks viieks aastaks Kadrioru lossi kolib. Aga siin on Savisaarel õigus - Eesti riigi argielus ei sõltu Kadriorus toimetavast mehest suurt midagi. Lugegu põhiseaduse paragrahvi 78, kes veel ei tea. Ega Keskerakonna vana kombinaator muidu ise kandideerimast hoidunud.
Kuue kuu pärast valitakse Riigikogu. Mida pakub olemasolev erakondade maastik nendele, kes on kaotanud usalduse Eestis praktiliselt juba välja kujunenud kaheparteisüsteemi vastu?
Kaheparteisüsteemi all pean silmas parem- ja vasakpopulistlikku blokki, millest esimese moodustavad Isamaaliit - Res Publica, teise Keskerakond ja Rahvaliit. Stabiilne Reformierakond, kes hästi raha lugeda oskavatest inimestest koosnevana populismi ei kaldu, on oma võimu ja eliidiseisuse säilitamiseks nüüd ja igavesti valmis valitsusliite moodustama mõlema blokiga, tasakaalustades vasakpopuliste nagu praegu, ent kallutades võimaliku tulevase paremkoalitsiooni äärmisesse parempoolsusse. Viimane variant paneks paljud nooremad, haritumad ja eraettevõtjaks hakkamisest mitte huvitatud kodanikud hääletama jalgadega - Euroopa poole.
Ainus tegelik kolmanda tee võimalus - vabandust, kristlaste, eurovastaste ja igat karva marurahvuslaste poolehoidjad - on end kehvast seisust tasapisi üles töötav Sotsiaaldemokraatlik Partei. Huvitav on vaadata, kuidas Keskerakond, kes varem pole sotsiaaldemokraatides erilist vastast märganud, leidis sel nädalal vajaliku olevat sotse Evelyn Sepa suu läbi vihaselt korrale kutsuda. Lõppude lõpuks on nad ju presidendipartei, ehkki nad on keeldunud end sellisena reklaamimast. Paraku pole 2001. aastal lõplikult naeruväärseks muutunud nähtus, majandusminister Mihkel Pärnoja, kes kõigis olulistes erastamisprotsessides (Narva elektrijaamad, Eesti Raudtee jne) pidevalt vassis ja avalikkusega suhtlemast keeldus, lasknud osal inimestest sotsidele veel andestada. Eelmiste Riigikogu valimiste aegu hääletas osa pettunuid lihtsalt sellega, et jättis valima tulemata.
Reaalse valikuvõimaluse seisukohast on äärmiselt oluline, kas rohelised suudavad ennast Riigikogu valimisteks meililisti-sõpruskonnast korrektseks erakonnaks vormistada. Kui jah, ennustan neile väga mõjuvat hääletustulemust. Alternatiiv kahele stampides ja vähe uusi ideid pakkuvale blokile võiks olla äsjase poliitilise ärkamise järgmine positiivne tulemus.
