Aastal 2009 valmis Drew ja Adam Grayl dokumentaalfilm, mis räägib unehalvatusest. Filmi ajendiks sai Adam Gray isiklik kogemus. Ta hakkas otsima inimesi, kes on kogenud sama, mida tema – unehalvatust.

Kõik intervjueeritud kirjeldasid seda ühtmoodi: suutmatus ennast liigutada, hirm, hallutsinatsioonid. Mainiti aga ka inimesi, kes unehalvatust naudivad ja üritavad seda esile kutsuda.

Unehalvatuse teemat on väga vähe uuritud. Pennsylvania ülikooli 2011. aasta uurimistööst selgub, et seda esineb ligi kaheksal protsendil maailma elanikkonnast, esinemissagedus ei sõltu vanusest ega soost. Eestiski leidub küllaga neid, kes on kogenud unehalvatust ja sellega kaasnenud paanikatunnet.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel