Naabrinaine Mare paneb taluõue peal käed puusa.

“Kallis naabrimees, sa lõpeta see rahajutt nüüd kohe ära!”

“Väike tasu ikka!”

“Kuule. Kas sa lõpetad ära oma…!”

“Mitu korda me neid mune juba saanud oleme?”

“Naabrimees, ma ei kavatse sind tunda ka, kui sa oma rahajuttu ei jäta!”

Mare kanad munevad nii kollaseid mune, et pannkoogid tulevad nendest nagu apelsinid. Aga Mare on kangust täis – munade eest raha ei võta. Lepime kokku, et järgmiseks suveks – juuliks ja augustiks – rendin Marelt kaks munejat kana, siis on vähem kauplemist nende munadega. Sügisel toon kanad Marele tagasi ja asi klaar.

Rendin (laenan) suveks kolm munejat kana.