Lapseootus on loomulik ja lihtne, loodus loksutab kõik ise paika. Justkui hõljud üheksa kuud, näol õnnis naeratus.

Nii arvasin enne, kui lapse­ootele jäin. Nüüd tean, et see pole nii.

Rasedad on nagu märklauad kõige hirmsamatele lugudele. Nad kuulevad jutte, mida „Aktuaalne kaamera“ ei laseks eetrisse. Ja seda kõige hapramal, õrnemal ajal, kui on kõige tähtsam olla rahulik ja rõõmus.

Lapse sünd tundub olevat jubedamaid asju, mis ühe naise elus saab juhtuda – selline mulje võib jääda õuduslugudest, mida lapsevanemad – nii mehed kui naised – rasedat ette hoiatamata jagama asuvad. Eriti mahlakad on nõukogudeaegsed lood.

Tean rasedaid, kes elavad iga päev hirmus sünnituse ees, ja naisi, kes sel põhjusel kardavad rasedaks jääda.

Hakkasin otsima muud võimalust. Peab olema mõni hirmuvabam alternatiiv!

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel