1. Nihuta magamaminekuaega iga päev 15 minuti võrra varasemaks, kuni oled jõudnud soovitud kellaajani.

2. Lõpeta ägedad ja keevalised mängud ning elektrooniliste vidinate näppimine vähemalt tund aega enne voodisse minemist, sest mängimisest ja suhtlemisest tingitud elevus ning nutiseadmete valgus takistavad organismil unerütmile üleminemist.

3. Lastele tuleb selgeks õpetada, millal on õige aeg magama minna ja üles tõusta. See annab neile võimaluse kontrollida oma unereegleid. Selleks peaksid elutoas ning laste tubades kellad olema.

4. Taasta lühike ja järjekindel magamaminekurutiin. See vähendab magamaminekustressi, sest kui inimene teab, mis järgmisena juhtuma hakkab, tekib tal tunne, et olukord on kontrolli all. Rutiini sisseseadmine kindlustab sellegi, et lapsed ei venita magamaminekut liiga pikaks, mis viiks üleväsimuseni enne uinumist.

5. Sea sisse unereeglite preemiasüsteem, mis sobib küll pigem väikestele lastele. Kirjutage koos üles olulised reeglid, seejärel meisterdage aarete kast ning leidke sinna sisse mõned aarded. Võid need tuua kasvõi teise ringi poest, näiteks põrkepallid, lelud jne. Kui laps on reeglitest kinni pidanud, saab ta enne magamaminekut reeglitabelisse vastava märke teha ning aardekastist preemia valida. Selline süsteem on osutunud käitumuslike uneprobleemide lahendamisel väga tulemuslikukus.

Suuremate laste puhul pole tihtipeale muud võimalust kui leppida kokku, et alates konkreetsest kellaajast on nende telefonid ja arvutid elutoas, et neil ei oleks võimalust uneaja arvelt internetis surfata.

Allikas: perejakodu.ee