Liiklusõnnetuse raskusastet kiputakse enamasti hindama sõiduki seisu-
korra ja hukkunute järgi. Vigastatute puhul ei tundu olukord nii traagiline, sest me ei kuule kunagi nende täpseid vigastusi. Pealtnäha tühise plekimõlkimise korral ei pruugi jääda maha autovrakki, kuid õnnetusse sattunust võib hetkega saada teiste hooldatav keha.

Eest tuleva kokkupõrke korral paiskub inimese pea kineetilise jõu rakendumisel tahapoole. Kui peatugi asetseb madalal või peast eemal, ei taga see kaitset, vaid laseb peal liikuda liiga kaugele taha. Inimese keha kerkib kokkupõrke tõttu istmelt kuni 10 cm ja seetõttu liigubki reguleerimata peatoe korral pea üle peatoe ääre ning tulemuseks võib olla lülisamba vigastus. Mida kõrgemalt lülisammas koos seljaajuga vigastada saab, seda suurem võib olla vigastus või ulatuslikum on halvatus.

Seljaajutraumade osas pole Eestis olukord kiita – miljoni elaniku kohta on Eestis aastas 39,7 seljaajutraumat. Hollandis, Taanis või Saksamaal saab samasuguse vigastuse kümme inimest miljoni kohta, leidis TÜ Kliinikumi neuroloog Liis Sabre oma doktoritöö tarbeks tehtud uurimuses.

Eestis võib näha olulist seost sõiduki vanuse ja peatoe reguleerimise vahel. Paljudel uuematel masinatel on juba tehase poolt piisavalt kõrge peatugi, kuid vanematel autodel seevastu on peatoed ka pärast kõrgeimasse asendisse tõstmist liiga madalal. Seetõttu tuleb uut autot soetama hakates kindlasti järele kontrollida, et peatuge oleks võimalik enda järgi õigele kõrgusele reguleerida.

Jaga
Kommentaarid