Spordipoe rattahooldusmeeskonnas töötava Martini sõnul võiks ratta omanik ise jälgida, et kummid oleksid õhku täis ja kett õlitatud.

„Linnapildis näen ja kuulen iga päev, et jalgrataste ketid sirisevad. Seda võiks inimene ise aru saada, et rattakett on kuiv. Sellisel juhul tuleb kett vanast mustusest ära puhastada, õlitada ja siis ketti natuke vändata ning õrnalt üleliigne õli ära pühkida. Kui ketti ei õlita, siis keti eluiga väheneb. Rusikareegel on, et iga 1000 kilomeetri järel tuleks ketti vahetada,” rääkis Martin.

Rattaõlisid on mitut sorti, pigem tasuks poes teenindajalt küsida, millist kasutada. „Näiteks on kuivemad õlid, mis ei kesta väga kaua, aga ei korja jällegi mustust külge, ning märjemad õlid, mis võtavad rohkem sodi külge,” selgitas Martin.

Pahatihti ei jälgita, kas rattarehvid on täis pumbatud. „Kindlasti on sellise kummiga raskem asfaldi peal sõita ja pooltühi kumm kulutab kiiremini rehvimustrit. Ühtlasi jääb oht, et pooltühja rehviga sõites läheb sisekumm katki,” räägib Martin. „Veel peaks sõitja jälgima, et sadul oleks maaga paralleelselt. Inimesed ei oska seda tihti ise reguleerida.”

Kui sagedasti rattaga hoolduses käia, sõltub sellest, kas rattaga sõidetakse aastaringselt või mitte. Kui jah, siis võiksid käia rattaga ka aastaringselt hoolduses. „Muudel juhtudel piisab, kui tullakse hooldusesse kord või kaks suve jooksul. Samas pole erilist vahet, kas hooldust tehakse sügisel enne ratta hoiupaika panemist või kevadel, kui ratas taas kasutust leiab,” räägib Martin.

On ka inimesi, kes tegelevad probleemiga alles siis, kui tekib olukord, mis sunnib sellega tegelema. Meie peres on neid inimesi viis ehk siis ema-isa ja kolm kooliealist tütart. Viimased käivadki ratastega koolis. Tüdrukute jalgrattad lähevad hooldusesse mitte sügisel ega kevadel, vaid siis, kui need tõrkuma hakkavad või suisa liikumisvõimetuks muutuvad. Hooldusesse tassib konkreetse ratta laps, kes on sellega sõitmisest huvitatud või kellel õnnestub ema-isa ära rääkida, miks peaks ratta autoga sinna viima. Natuke on see loogiline ka, et me tavaliste tublide lastevanemate või siis rattaomanike kombel sügiseti oma kolme lapse rattaid hooldusesse ei saada, sest kes oskab ette ennustada, millal see sügis just sealmaal on, et rattad talvekorterisse panna. Alati võib isegi talvel tulla ette päevi, kus ilm on rohkem nagu jaanipäeval ja tüdrukud jalutamise asemel ratastega kooli sõidavad.

Eve Kallaste, perejalaps.ee veebiajakirja toimeteja, kolme kooliealise tütre ema

Rooste ohustab rattaid, kui hoiupaik on õues kuuris, kus õhk on niiske ja külm. Nii võivad kett ja hammasrattad minna rooste. Kergema roostekihi saab rattaga maha sõita, korraliku roostetamise korral aitab ainult keti ja hammasrataste vahetus.

Martin selgitab, et hoolduses kontrollitakse üle rattajooksud, et laagrites poleks loksu ning need jookseksid ilusasti ja oleksid korralikult määritud. „Jälgime, et ratta jooks oleks sirge, vajadusel rihime sirgeks. Seejärel vaatame pidurid üle – kui need on liiga kulunud, vahetame klotsid ära. Seejärel reguleerime käigud paika, aja jooksul trossid, eriti odavamad trossid, venivad. Ühtlasi vaatame üle keskjooksu ja kaelalaagrid. Pumpame kummid täis ja õlitame keti ära,” loetles Martin tehtavaid töid. Hooldusesse toodud ratastel on enamlevinud probleemiks käiguvahetusest tingitud tõrked. „Kaks põhilist probleemi ongi kas pidurid või see, et käigud ei tööta,” lisas ta.