„Korrashoiu poolt kinnisvarahariduses seni arendatud ei ole, meie silmis on tööturul aga selge vajadus asjalike korrashoiu-inimeste järele, kellel oleksid haldusest, tehnohooldusest ja heakorrast teadmised,“ ütleb Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits. „Suurim põud on haritud heakorrateenuse pakkujatest, samuti tehnohoolduse asjatundjaist. Viimastele õpetatakse küll kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitamist, aga mitte seda, kuidas tagada nende mõistlik hooldus ja pikk eluiga – selles valdkonnas on palju iseõppijaid.“

Ligi 1,4 miljonit ruutmeetrit riigile kuuluvat kinnisvara haldav RKAS puutub hoonetega kokku kavandamisest kuni lammutuse või rekonstrueerimiseni. Ühe halduri portfelli kuulub enamasti 50 hoonet ja tema korraldada on korrashoiuteenuse pakkumine ettevõtte üürnikele.

RKAS haldur on Tiitsi sõnul ettevõttekeskne kinnisvarajuht, kes toimetab objektidel, vastutab eelarve eest ja tagab üürnike rahulolu. „Kliendil peab olema tagatud nõuetekohane sisekliima, puhtus majas ja territooriumil, turvalisus ning vajadusel korraldatud ka ehitus- ja remonttööd,“ loetleb Tiits.

Kooli lõpetades peaks inimesel olema nii ehitustehniline kui ka hea üldtehniline teadmistepagas.

Põnevamatest objektidest võib RKAS välja tuua vastvalminud ERM-i, mille territoorium on 41 hektarit ning kuhu kuuluvad ka järved. Lisaks 33 000 ruutmeetrit netopinda, erinõuded temperatuuri jaoks, täisautomaatika ja 24/7 valvesüsteemid.

TTK ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisa sõnul on õppekava ühtlustatud teaduskonna praeguste õppekavadega, kokkuleppe on ka Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liiduga (EKKL) erialaspetsiifiliste ainete andmiseks.

3,5 aastat kestvate õpingutega saab üliõpilane ettevalmistuse korrashoiustrateegiate ja tegevuskavade alal, õpib koostama lepinguid, hinnates nende õiguslikku ja majanduslikku sisu. Süsteemse ülevaate saab ka hoonete haldamisest. Teadmised kinnisvara elukaarest, ökonoomikast ning investeeringutest aitavad tulevases töös koostada arendusprojekte ja mõista turu toimimist.

Aastas üle 15 miljoni külastaja teenindav Viru Keskus on haldamise, arendamise ja opereerimise mõttes üks keerukamaid ärikinnisvarasid. Arendusdirektor Margus Kolumbus, kes vastutab ligi 27 000ruutmeetrise kaubandus- ja teeninduspindasid, kortermaja, hotelli, söögikohti, teenindusasutusi ning bussiterminali hõlmava keskuse eest, jagab oma töö kolmeks. „Kõigepealt igapäevased operatiivsed haldus- ja hooldustööd: külastajate mugavuse, tehnosüsteemide korrasoleku, turvalisuse ja puhtuse tagamine. Sellesse on kaasatud 30 kuni 40 koostööpartnerit. Teine osa hõlmab erilahendusi, ühekordseid sisseostetud ehitus- või uuendusprojekte, tehnosüsteeme, aga ka sisedisaini ja nutimaailma arendusi. Ka siin on umbes 30 partnerit, kellega koostööd koordineerida. Kolmas osa tööst on plaanimine, mis seob eelnenu tervikuks ja arvestab tulevikusuundadega. Kursis tuleb olla nii külastajate käitumis- ja tarbimisharjumustega kui ka tehnikamaailma arenguga, et teha otsuseid, mis töötavad ka aastate pärast.“

Tanel Tiits ütleb uuel erialal saadavast pädevusest kõneldes, et koolist väljudes peaks inimesel olema nii ehitustehniline kui ka hea üldtehniline teadmistepagas. „Aga eelkõige peaksid nad olema head suhtlejad,“ märgib ta. „See on tänapäeval ülioluline.“

Dokumente saab tuua alates 21.juunist.