Kas Eesti majandusel on midagi viga? II kvartalis oli majanduskasv 0,6%.

Ma olen kimbatuses sellele küsimusele vastates, aga kui peaksin siiski vastama, siis: ei ole viga. Mis ei tähenda, et kõik oleks ideaalne, aga kui küsida, kas meil on midagi fundamentaalselt katki, vaja midagi täitsa ümber teha ja ümber mõtestada – siis ei.

Mida me saaks teha, et majandus kiiremini kasvaks?

Hmm…

Äripäev räägib, et riik võtku laenu.

Ei, ei, ei. Vaatame korraks tagasi, mis tõi meid siia, kus oleme. Iseenesest ära räägitud klišee, aga reformid – hästi ootuspärased reformid – olid need, millel oli tugev positiivne mõju.

Teine asi, millele me minu arvates piisavalt kaalu ei anna, oli Euroopa Liiduga ühinemine. Reeglistiku ja institutsioonid, mida Lääne-Euroopa on 150 aastat nuputanud, võtsime meie üle väga kiiresti ja see hakkas (ilma et me ise oleks pidanud neid mõtestama) meie elu positiivses suunas korraldama.

Kõik need asjad on ära tehtud, aga siit edasi ei ole enam ühte lihtsat sammu, et keerame seda maksu või võtame selle laenu ning see viskab meid edasi viie- või kümneprotsendise majanduskasvu peale.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel