Üks firma kinnitas kord Seewaldi vanale rohelisele plangule reklaami: „Kui sind ei ole siin, siis sind pole olemaski“. Psühhiaatriakliiniku rahvale tegi see palju nalja ja doktor Sergejev räägib lugu muheldes praegugi. Aga kui pikemalt mõelda, võibki see lause ju hulluks ajada.

Kas hullud… vabandust, kuidas te ise oma patsiente nimetate?

Hull ei ole korrektne öelda, ka „hulluarst“ on naeruvääristav. Mina pole hulluarst, olen eriarst – psühhiaater, aga eelkõige olen lihtsalt arst. Olen arstiteaduskonnas läbinud tavalise arsti õpingud ja võiksin hea tahtmise korral ümber profileerud, olen tudengina isegi sünnitusi vastu võtnud ja kirurgiaosakonnas töötanud. Mõnikord arvatakse, et psühhiaater peab olema mingi eriline segu rambost ja psühholoogist, et psühhiaater peab kõike taluma ja teisalt olema ääretult emotsionaalne. Muide, kas teate, mis vahe on arstil ja jumalal?

Ei tea.

Jumal ei arva, et ta on arst. See on loomulikult meedikute huumor.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel