Kõik loodavad, et Eesti jääb truuks praegusele majandus- ja maksupoliitikale, millele laoti vundament Mart Laari 1992. aasta esimese valitsuse ajal.

Arvatakse, et see ei vii meid edasi. On nõudlust muutuste järele.

Muutused oleks Eesti jaoks halvim variant. Osa inimesi Eestis tahaks jääda senistele majandusideedele truuks. Teised tahaksid liikuda Eestiga Põhjamaade teed, kuid see on väga ohtlik. Põhjala riigid tulevad praegu oma elatustasemega alla, meile vastu. Nii et kui tahame nendega ühes suunas minna, liigume koos kuristiku poole.

Mis mõttes Eesti kuristiku poole ihaleb?

Suurimaks ohuks on ametnikud. Balti riigid teevad paljudel tasanditel Põhjamaadega koostööd, näiteks Põhjamaade Ministrite Nõukogu raames. Sealt tuleb Eesti suunal rohkesti soovitusi, et võiksite teha nii ja naa – oleksite kõikidele eeskujuks, kui võimalikult palju uusi õigusakte Eestis üle võtaksite.

Eesti ametnikel on kihk olla priimus. Tublid.

Mart Laar vist kunagi ütles, et kui Brüssel tahab, et Eesti astuks kümme sammu, astuvad siinsed ametnikud kakskümmend.

On palju näiteid, kus Eesti seadused on tehtud rangemaks, kui Brüssel ette näeb või kui on naaberriikides.