Ingvar Luhaääre reisi-satori’d*: Fugu?
Isegi see, mis mujal vahest ära visatakse – näiteks kala pea ja saba –, on siin praetult nii kenasti asetatud, pisut maitserohelist ka juures. Ja veel midagi pruunikat ja krõbedat, millest ei saagi aru, mis see on. Hind on samuti päris krõbe – 1500 jeeni –, kuid siiski palju odavam kui teised road, seda võiks endale lubadagi…
Fugu, jaapani hinnatuim vääriskala, on surmavalt mürgine, kuid kui eemaldada mõned näärmed ja valmistada rooga teatud kindlal viisil, siis mürgisus kaob. Ise fugut valmistades oleksid enesetapja. Kalalt kooritakse nahk ja praetakse krüsanteemiõie kujuliseks – krüsanteem sümboliseerib jaapani kultuuris surma. Fugut tohivad valmistada vaid eriettevalmistusega kokad, kel on vastav litsents.
Ja ometi on selles kalas midagi lõpuni selgusetut: igal aastal saavad Jaapanis mürgituse kümned fugusööjad, kuid kuna tarbitakse miljoneid fugusid, siis ilmselt on see just sobiv arv paraja närvikõdi alalhoidmiseks.
Olen tähele pannud, et mõnikord on reisil isegi huvitavam mitte järele uurida, mida üks või teine asi endast kujutab, vaid jätta kõik võimalused lahtiseks – põnevuse pärast. See pruunjas ollus kalapea ja -saba vahel – kas pole see ehk tükike praetud kalanahka, asetatud krüsanteemiõie kujuliselt…?
Kella vaadates pidin tõdema, et mul pole nagunii hetkel aega söömiseks…
* satori – zen-budismis valgustushetk, välgatus, hetkeline äratundmisele jõudmine.
