Ingvar Luhaääre reisisatori: Valged kivitemplid soos

Birma nimetamine toob enamasti silme ette suured tornikellakujulised lehtkullaga kaetud budistlikud templid, pagoodid. Heliseva kella sümboolika on siin tõesti omal kohal. Vaat et veelgi sügavama mulje jätavad aga ühed hoopis teistsugused Birma templid.

Palju iluelamusi pakkus mulle Inle järv. Mõneti meenutas see mu lapsepõlve Viljandi järve, kuid on igas mõttes suurejoonelisem: järvetagune mägi kõrgem, rannarestoranide troopiline lillekirevus suurem ja selles järves on ka soo, kus elab rohkem inimesi kui tervel Viljandimaal kokku. Kes tahaks meil soos elada, Birma sooelanikud on aga oma elupaigaga ilmselt üsna rahul. Muidugi on neil aasta ringi seal soos ka soe.

Kõige sügavama mulje jätsidki mulle seal väikesed valged kullatud-tipulised kivitemplid. Kivitemplid soos?! Küllap on nende all pinnasesse taotud suur hulk vaiu või on seal isegi parved. Teisiti ei oleks ju mõeldav – valevad kiviehitised soos. Ainuüksi nende olemasolu juba kiirgab head energiat: usku inimvõimetesse, tugevust, kindlust – seda, mida iga religioon tahab anda: usku, lootust ja armastust.