Arvatakse, et tegu oli juhusliku õnnetusega ning et sääsemürk DEET sattus neidude organismi joogi kaudu. Huvitaval kombel refereeris Bangkok Post Kanada prantsuskeelset ajakirjandust. Bangkoki haiglas tehtud lahkamisekspertiisi tulemused avaldati nimelt vaid Kanada ajakirjanikele. Kohalik Tai meedia on noorte välisturistide surma teemadel olnud väga kidakeelne. Kuid Phi Phi saarel on viimase kolme aasta jooksul surnud mürgitusse juba neli noort naist!

Maalilised ja maailma noorsoo seas populaarsed Phi Phi saared said väga kuulsaks pärast Leonardo Dicaprio filmi “Rand”. Isegi tsunami, mis detsembris 2004 tegi Phi Phi kuurordid maatasa, ei suutnud saare võlu kaotada. Hotellid ehitati kiiresti üles, rannad on puhtamad kui varem ja täiskuudisko elustiil veelgi ligitõmbavam. Olenemata äsjasest õõvast on Palms Residence endiselt välja müüdud.

Täiskuudisko elustiili tunnusjooneks on reivid ja seks rannas, narkootikumid ning pastmassist joogiämbrike jääkuubikutega ja kõrtega mitme jooja jaoks. Kassikaline dringiämbrike näeb välja nagu süütu liivakastilelu, mis sisaldab odavat tai viskit, red bulli ja koolalimonaadi. Kanadast Pohénégamookist pärit õeksed aga olid joonud veidi julmemat ämbrijooki: 1-2-Call ehk teise nimega 4 x 100. Selle koostisosadeks on köharohi, koolajook, DEET ja kergelt hallutsinogeense krathongi purustatud lehed.

Kui toateenija 48 tundi pärast nende surma ukse avas, oli tuba oli täis oksendatud, surnud naiste nahal oli lööve, nende igemed olid verised, sõrme- ja varbaküüned sinised, kirjeldas Phuket Gazette’ile politseileitnant Rat Somboon. Dr Duangporn kohalikust haiglast väitis Phuketwani ajalehele, et ta pole kunagi midagi sellist näinud. Arsti väide tundub kummaline, sest Samantha Kay, 24aastane šotlannast õpetaja Dundee’st, sai sarnase mürgituse vaid päev enne Kanada õdede surma. Tema jäi ellu, kuid talt võeti ära pass ja teda hoiti Phuketi haiglas kinni nii kaua, kuni ta isa oli saatnud haiglale ravikulude katteks 400 naela.

Mai alguses 2009. aastal surid ühel ja samal päeval läheduses asuvas Phi Phi Laleena võõrastemajas kaks noort naist: 27aastane ameeriklanna Jill St. Onge, kunstnik Seattle’ist, ja 22aastane norralanna Julie Michelle Bergheim. Laleena hotelli omanik väitis tollal intervjuus CNNile, et tema hotell pole milleski süüdi, vaid naised olid liiga palju joonud.

Jill viibis Phi Phi saarel oma kihlatuga, nad olid lõpetamas 3kuist puhkusereisi ning vaid nädal enne oma surma blogis ta: “Hey hey! Oleme nüüd Koh Phi Phi saarel. See on Tai läänerannikul, umbes 2 tunni paadisõidu kaugusel Krabist. Nii super on… vaid juua, süüa ja elada nii odavalt ja lihtsalt lõbutseda. Söök, jook, head raamatud, päike ja soe vesi…. Mida veel tahta?”

Jilli perekond teda enam ei näinudki, sest Tais on kombeks surnud ruttu kremeerida. Tavaliselt kirjutab surmatunnistuse välja kohalik politseinik. Lahkamist teostatakse vaid juhul, kui selleks on mõjuv põhjus. Bangkok Post väitis, et siiani puudub ametlik selgitus nende noorte naiste surma põhjuse kohta. Suurim kuuest saarest, Phi Phi Don, on vaid 28 km2 suurune. Õnnetushotellid on lähestikku – kas tõesti on võimalik segada surmavaid DEETi kokteile nii, et kohalikud võimud sellest midagi ei tea ega pea?

Mitte ainult Phi Phil, vaid ka lähedal asuval suurel Phuketi saarel on kohalikku ajalehte jõudnud teateid selliste mürgitamisnähtudega surmade kohta: 12. mail 2009 suri teel haiglasse 57aastane sakslane Ernst Hermannweid, kes peatus Patongi rannas Sky Inni hotellis. Pärast paari drinki Patongi baaris hakkas ta end halvasti tundma, teel hotelli hakkas oksendama, ja kui ta haiglasse jõudis, oli juba sinine ja surnud.