03.10.2008, 00:00
Turistiparadiis vaatamata islamikollile
Teenus: pakettreis Sousse’i (Tuneesia) Novatoursiga
Aeg:
20.–27. september
Hinne: 3-
Minek, ja ette rutates ka
tulek, oli tänu Estonian Airile ja Tallinna lennujaamale tõsiseks
katsumuseks. Lubatud 7.00 asemel väljus lennuk Tallinnast Monastõri
mõni minut enne 19.00, Tallinna lennujaama infokuvaritel puudus aga veel
kell 11.00 märge lennu hilinemise kohta.
Kohale jõudsime
lubatud 11.00 asemel seega 23.00 kohaliku aja järgi, ehk ühest
päevast olime ilma. Nende ridade kirjutamise ajaks ei ole autor veel
Novatoursile kaotsi läinud päeva eest nõuet esitada
jõudnud, aga eks tulevik näita, kas see ka rahuldatakse.
Kui unesegaste lastega reisijad, ka autor, lõpuks hotelli
jõudsid, selgus, et selle hoovis käis parasjagu venelaste karaoke,
nii pidigi üks meie grupi liige mõni minut pärast hotellituppa
jõudmist otsa ringi keerama ja minema hotellivastuvõtust uut tuba
nõudma. Varahommikuseks lennuks ülesaetud lapsed, kellest paljud
päeva lennujaamas konutanud, laulda möirgavate venelaste
diskorütmide saatel ju magama ei kipu jääma. Kohe tal uut tuba
saada ei õnnestunud, järgmine päev aga küll. Loo autoril
seevastu vedas, sain toa maja teise külge, kuhu peaaegu kella üheni
öösel toimuvate ürituste lärm ei kostnud.
Ruttan
taas kord ette ja märgin, et kuulsin hiljem selle karaokedisko pärast
laussõimu hotellivastuvõtu töötajatele näkku isegi
venelastelt endilt.
Esimene päev hotellirannas näitas aga
kohalike kolakaupmeeste teravat mõistust ja silma, kohe tabati ära,
kes lihtne saak (just saabunud turist), ja nii määriti
ülikavalalt pähe mingeid kaelakeesid ja peagu sajakordse hinnalisaga
puuvilju. Hiljem selgus, et kaelakeede müügi juures kasutatud nipp on
levinud ka mujal, siis olime aga juba targemad. Nimelt tullakse, pistetakse
sulle pihku üks pakutav ese ja minnakse minema, natukese aja pärast
on pakkuja aga juba tagasi ja lunib selle eest raha. Nii kui raha aga annad,
hakkab hooga pihta muu kauba pakkumine ning siis on kaupmehest lahtisaamine
juba lausa võimatu. Siit siis autori soovitus, nii kui teile midagigi
üritatakse pihku suruda, keelduge sellest kohe, kaubapakkujad on piisavalt
viisakad, et teid pärast seda rahule jätta.
Esimesel
kohaloleku päeval toimunud infotunnis tegi Novatours aga oma margi
täiega täis. Nimelt pakuti puudu jäänud päeva eest
poolepäevast tasuta meresõitu. Minu hotelli kaaskond keeldus
sellest in corpore. Tagasisõidul kuulsin lennujaamas tuttavalt, kes
pakkumise vastu võttis, et merereis olnud pehmelt öeldes jama.
Õhtusöögil ootas aga ees tõsiselt ebameeldiv
üllatus, nimelt selgus, et õhtusöögil tuli isegi
joogivesi lisaks osta, sellist mõttehiilgust ei ole kusagil kohanud. Kui
lisada, et võimalus oli osta vaid kaheliitrine pudel, mahla aga
üldse mitte, siis no more comments, nagu ütlevad jänkid.
“Instrueerimise” ajal andis Novatoursi reisiesindaja Tarmo
endast parima, et Eesti õhu jama klaarida, s.t Tallinnast saadud
korralduste piires rahvast rahustada, mis tõstis juba märgatavalt
Novatoursile minu poolt antud üldhinnet. Hinde 5+, mis taas kord
tõstis üldhinnet, sai aga reisikorraldaja Valeria, kelle juhtimisel
käisin päevareisil pealinnas Tunises. Oleks selliseid
reisikorraldajaid rohkem ja vähem purjus eesti turiste, s.t Valeria
kuulajaid, oleks sm Ansipi ja tema õukonna valitsusaeg ammu läbi.
Lisaks põhjalikule teabele Tuneesia ajaloost saime väga hea
ettekujutuse ka tänapäevast. Valeria alustas homo erectuse saabu
misest Tuneesia aladele ja lõpetas praeguse presidendi
võimuletulekuga. Tõesti, väike “poliitilise
kultuursuse” maik oli asjal juures, kui prantslaste protektoraadiks
saamisest 1888. aastal hüppas ta kohe Tuneesia iseseisvumisse 1956.
aastal. Tänapäevast saime teada, et Tuneesia on kõige
liberaalsem islamiriik maailmas, kus naistel peakatte kandmine kohustuslik vaid
siis, kui perekond seda nõuab, ja nii kohtaski rätikut kandvat
naist harva, täiesti kaetud näoga isikut ei näinud ma aga
kordagi.
Pension on Tuneesias 350 dinaari (3045 krooni), keskmine
palk 550 dinaari (4785 krooni), õpetajate keskmine palk 600 dinaari
(5220 krooni).
Tunise-reisi järel pakuti ka kahepäevast
reisi kõrbesse, mis haarab Tuneesiast ühe neljandiku,
ruutkilomeetritelt peaaegu Eestiga võrdse maa-ala. Minu jaoks jäi
reis liiga steriilseks, kuid need, kes käisid, kiitsid. Mina oodanuks
kõrbereisilt eksootikat, s.t kaameli seljas kõrbesse ratsutamist
ja siis beduiinitelgis ööbimist, pakuti aga konditsioneeritud
bussisõitu (vahele küll ka maastikuauto safarit Pariisi-Dakari
rajal) ja ööbimist hotellis.
Kaasa, kes käis koos
pojaga loomaaiareisil koos aafrika õhtusöögiga, oli rahul.
Juba sai mainitud, et Tuneesia on kõige liberaalsem islamiriik
maailmas, nii müüdi – vaatamata ramadaanile – alkoholi ka
väljaspool hotelle asuvates söögi- joogikohtades, poest aga seda
osta ei olnud võimalik (kui välja jätta lennujaama pood, kuhu
väga hea kohaliku veini eest sai jäetud nii mõnigi euro). Kas
poodide lahtiolekut mõjutas ramadaan, ma kommenteerida ei oska, kuid
suuremad kaubanduskeskused avati alles 21.00. Sousse’i turg oli lahti nii
nagu alati ja ilmselt tegin nii seal kui ka vähemalt ühes poes
eestlastele märgi külge, kui hinna nii alla tingisin, et kui kaubaga
lahkusin, tuli kommentaariks: “Estonian bandit.” Peab ütlema,
et kohalikud on jube head geograafia- ja keeletundjad. Kui juba targemana
üks päev rannas puuvilju ostsin, siis ilma et oleksin pakkujale
öelnud enda päritolu, kõlas tema suust – vaid
pärast mõnda meie omavahel eesti keeles vahetatud lauset:
“Proovi, proovi”, kui ta üritas kaktusevilja müüa.
Tunnistan, et pärast ostsin kohe mitu vilja poest koju kaasa. Samuti
kõlas ühe minule kaupa pakkunud turukaupmehe suust soomekeelne
lause: “Osta, osta, Anttilan hinta, Stockmannin laatu!”
Kokkuvõtvalt, kui jätta arvestamata Novatoursi tegemata
kodutöö ja Tallinna lennujaama olematu tase, kujunes reis meeldivaks
ja huvitavaks. Novatoursi tegemata kodutöö all pean silmas kahte
peamist ebameeldivust. Esmalt seda, et vaatamata Estonian Airi viimasel ajal
tavaks saanud soovile lennata ühekorraga otse viide eri sihtkohta, tehes
seda vaid kolme lennukiga, kasutatakse ikka seda lennukompaniid. Teiseks,
olematut infot sihtkoha hotellide kohta; neljatärnihotellilt eeldaks ikka
toas olevat minibaari ja seifi. Võib-olla olen Soome reisifirmade poolt
ära hellitatud, kui sellist asja nõuan, kuid nemad annavad iga
hotelli kohta ka lisareitingu, tehes seda põhjamaa arusaamadest
lähtuvalt, ning märgivad ausalt ära ka kõik negatiivsed
küljed.
Arvustuse kirjutamise päeval lugesin
Äripäevast naerupahvakute saatel, et Tallinna lennujaam olevat
maailma parim; no palun. Kui minnes ei suudeta kuvada isegi neli tundi hiljem
märget lennu hilinemise kohta ja saabudes ei suudeta lennukile trappi ette
sõidutada, sest see on katki, ning pagas saabub täpselt sellisele
lindile, kuidas parasjagu laadijatel tuju: kuvaril näidati ühele
liinile, tuli aga l
iinile, kuhu pidi saabuma hoopis Easy Jeti Berliini lennu pagas, ja lisaks
selle reisiga veel läbisegi, siis … Lihtsalt võrdluseks
– Monastõri lennujaamas sellist jama küll ei olnud. Aga
väljuvaid lende on isegi seal rohkem.