Mart Laar (näost valge nagu surmamineja): Olen valmis.

Lauri Vahtre (kiiresti): Sul on korter, Mart. Selle saaks maha müüa!

Laar: Aga kus ma siis elama hakkan?

Vahtre (veel kiiremini): Tõnise juures!

Tõnis Lukas: Ei, poisid, mina ei saa nüüd küll Marti majja võtta. Ta ju norskab! Äkki majutaks Mardi hoopis Liisa juurde? Oleks nagu ikka naisekäsi hoolitsemas.

Liisa Pakosta: Ei, Tõnis, mul on ju need kümned lapsed! Kisuvad veel onu Marti habemest, määrivad ta raamatud moosiga, käivad öösel pasteerimas.

Ken-Marti Vaher: Kuulge, mul on garaaž, mida ma ei kasuta. Seal on vana mööblit, tööriistu, varuosi ja muud träni. See oleks Mardile kõige parem koht. Vaikses rajoonis, rahuliku ümbrusega, sobib vaimutööks...

Laar: Kas seal elekter on?

Vaher: Ei ole, aga katus veel ikka peab. Ja kui talve poole külmemaks läheb, siis mõtleme midagi muud välja.

Ergma: See on siis otsustatud. Nii, Mart, on sul veel asju, milleta sa läbi saaksid ja mida saaks maha müüa?