Ema helistas jälle ükspäev. Mõistagi tuli arutada minu peika Kevini uusi pahategusid. „Laud oli köögis saiapuru täis, magamistoas vedelesid mustad alukad ja elutoas oli kohviplekk laua peal,“ kaebasin emale ära.

„Ta on sul ikka täiesti lootusetu. Sinu isa ei korista üldse ja nüüd sa võtsid ka mehe, kes üldse ei korista. Miks ei või tütred õppida oma ema kogemustest, minu pea seda ei võta. Miks kordad sa minu vigasid? Miks?“

Mul hakkas Kevinist kahju ja üritasin teda kaitsta. „Ta ikka teeb ka midagi, täna ta näiteks avastas, et või on otsas ja ise taipas, et tuleb poodi uue järele minna. Just praegu ongi ta Selveris, et uus või tuua.“

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel