10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta
Noor linnuhuviline
„Eesti Loodusuurijate Seltsi liikmed ja usaldusmehed on paljude aastate jooksul täitnud haudelindude kohta suure hulga pesakaarte.“
Selle lausega algas esmaspäeval presidendiks valitud Kersti Kaljulaidi esimene avalik ülesastumine.
Aasta oli siis 1987 ja tekst ilmus ajakirja Eesti Loodus aprillinumbris. Kersti Kaljulaid kirjutas sinna koos Enn Roodesega pika ning põhjaliku loo „Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest“. Kaljulaid oli tollal Tallinna 44. keskkooli abiturient. Aasta hiljem astus Kaljulaid Tartu ülikooli bioloogiat õppima ja lõpetas cum laude 1992. aastal.
Traadivedajate maailm
Kersti Kaljulaidi ametlik CV algab aastaga 1998, kui ta asus tööle Hansabank Marketsis. Tegelikult käis Kaljulaid tööl loomulikult juba varemgi. Enne Hansapanka töötas ta Hoiupangas.
Suur osa Kaljulaidi 1990. aastate tööelust oli seotud sidevahendite ja traadivedajate maailmaga. Aastatel 1997–1999 oli ta Unineti juhatuse liige. Hilisemate ühinemiste ja ümberkorraldamiste raames on tollasest Uninetist saanud tänane Elisa Eesti. Enne seda töötas Kaljulaid Eesti Telefonis ja veel varem firmas nimega Haberst, mis tegeles Siemensi sidetehnika impordiga. Muu hulgas rentis Haberst sõiduautosid riigiasutusele Valitsusside. Valitsusside ostis ka Siemensi tehnikat.
Pisike plekike
Laupäeval, 1. aprillil 1995 jäi GAZ 24-10 ehk Volga roolis politseile vahele keegi Kersti Talvik. Politsei vormistas kaks rikkumist: juhiloata sõit ja jääknähud. Tollane Kersti Talvik on tänane Kersti Kaljulaid.
Salajased kaaslased
Kersti Kaljulaidi esimene abikaasa oli Taavi Talvik. Aastal 2002 rääkis Kaljulaid Postimehele, et ta kasvas tollest abielust välja. „Ma ei näe katastroofi, kui ei õnnestu kogu elu elada ühe inimesega koos.“
1990ndatel töötas Taavi Talvik kõrgel kohal salajases asutuses nimega Valitsusside, mis tegeles riigiasutuste eriside ja signaalluurega. 2001. aastal moodustati Teabeteenistuse ja Valitsusside baasil Teabeamet.
1997. aastal sai Kersti Kaljulaid Unineti juhatuse liikmeks. Samal päeval sai juhatuse liikmeks ka Liana Kuuseok. Riigikontrolli dokumentides figureerib Kuuseok Valitsusside pearaamatupidajana.
Ekspress kirjutas eelmisel nädalal Kersti Kaljulaidi praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovski kohta, et tõenäoliselt töötas Maksimovski Teabeametis. Kersti Kaljulaid ütles: mu mees tegi salajast tööd. Hiljem täpsustas Kaljulaidi meeskond, et abikaasa töötas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses (RIKS) ja tal oli riigisaladuse luba.
Sõna võttis ka Teabeameti juht Mikk Marran, kes teatas Maksimovski kohta: „Selle nimega inimene ei ole teabeametis töötanud ega tööta praegu.“ Teadjamad märkasid Marrani huvitavat sõnakasutust – „selle nimega inimene“. Arvestades, et Teabeametis töötades saavad inimesed endale uue ning salajase nime, siis kas Teabeameti juhi sõnavalik oli ikka juhuslik?
Abikaasa võitis tossud
Olgu nende salajaste sõprade ja salajaste töödega kuidas on. Kui avalikkus sellest teadma ei pea, siis ei pea. Leppigem siis muude killukestega. Näiteks aastal 2002 võitis Georgi-Rene Maksimovski jooksuvõistlusel osalemise eest ASICSi jooksusussid.
Laari nõunik, tüli Krossiga
Kui läinud nädalal riigikogus Kersti Kaljulaidile toetust otsiti, rääkisid mitmed Riigikogu liikmed, et Eerik-Niiles Kross intrigeerib agaralt Kaljulaidi vastu. Kross eitas seda.
Mõned inimesed ütlevad, et Krossi ja Kaljulaidi vahel juhtus midagi just ajal, kui Kaljulaid oli aastail 1999–2002 peaminister Mart Laari nõunik. Laar lasi Krossi 2001. aastal luurekoordinaatori kohalt lahti. Ametlik põhjus: krediitkaardi kasutamine isiklikuks otstarbeks.
Ajalehtedes lisati põhjustena ka Krossi võimalik seotus kahtlaste raudtee-erastajatega ja mõned muudki tema tollased sammud. Üks allikas väitis Ekspressile, et Kaljulaid on aus inimene ja andis Laarile nõu: sahkerdajatest tuleb lahti saada. Sealt ka tüli Krossiga.
Kaljulaidi kutsuti IRLi juhtima
2011–2012 valmistus Mart Laar parteijuhi kohalt lahkuma. Laari sõprade seas peeti nõu, et äkki õnnestub Kersti Kaljulaid meelitada IRLi uueks juhiks. Laar adus hästi, et Res Publica poisid on erakonna üle võtnud ja just Kaljulaidis nähti päästeinglit, kes suudab partei Res Publica haardest välja rebida. 2012. aasta veebruaris sai Mart Laar insuldi ja plaan jäigi plaaniks.
Seda, et Kersti Kaljulaidi ihkavad enda ridadesse teisedki, nähti ka eelmisel aastal. Täis hakkas tiksuma tema ametiaeg Euroopa Kontrollikojas. Mitmed parteid võtsid Kaljulaidiga ühendust ja kuulasid maad: mis on tema plaanid, kuhu edasi liigub, kas tahaks poliitika tegemises kaasa lüüa?
Teeskle, kuni oskad
Kersti Kaljulaidi saamine Eesti Vabariigi presidendiks käis kiiresti ja oli kahtlemata ootamatu. Paljude poliitikute jaoks oli tegemist suhteliselt tundmatu suurusega. Reformierakonna fraktsioonis uuriti Kaljulaidi käest, kas ta ikka on presidendiametiks valmis: kas ta tunneb põhjalikult kõiki teemasid, olgu nendeks siis julgeoleku- või välispoliitikavaldkond.
Kaljulaid tunnistas, et kõikides teemades ta veel kodus pole, aga lisas, et inglise keeles on sellisteks olukordadeks sobiv ütlemine: „I will fake it till I make it.“
Kas presidendiks sai ikkagi Kaljurand?
Ajaloolase Aadu Musta koostatud onomastika andmebaasis (onomastika on nimeteadus) oli Kersti Kaljulaidi vanaisa perekonnanimeks kirjutatud algselt hoopiski Kaljurand. Vea parandasid Musta kolleegid pärast presidendivalimisi.
13 aastat tagasi kirjutas toonane Iru elektrijaama direktor Kersti Kaljulaid Eesti Ekspressis essee Eesti elust aastal 2020. Seal tegi tänane president mitmeid julgeid ennustusi, millest paljud on tänaseks täide läinud.
-------------------------------------------
PAREM VISIONÄÄR KUI MANG
13 aastat tagasi kirjutas toonane Iru elektrijaama direktor Kersti Kaljulaid Eesti Ekspressis essee Eesti elust aastal 2020. Seal tegi tänane president mitmeid julgeid ennustusi, millest paljud on tänaseks täide läinud.
TÄIDE LÄINUD:
Eestit viib edasi suur edu IT-valdkonnas.
Algab rohelise energia võidukäik. Taastuvenergia osakaal võib kasvada 30–40 protsendini kogutoodangust.
Narva elektrijaamade kateldes põletatakse ka puitu.
Eesti on sama roheline nagu alati.
Vene transiit on kadumas.
NATO on tugevam ja koostöö tihedam kui Eesti liikmeks astumise ajal.
VEEL MITTE PÄRIS TÄIDE LÄINUD:
Poes ei ole kassapidajaid (kassapidajad kaovad 2010).
Levinud on kodutöö.
10 aastaga on vene koolide eestikeelne gümnaasiumiharidus probleemideta käivitunud.
ÜLDSE MITTE TÄIDE LÄINUD:
Õpetajad teenivad Lääne kolleegidega ühepalju.
Eestis on üle 2 miljoni inimese (suur osa sisserännanutel Kesk- ja Ida-Euroopast, eriti Valgevenest ja Ukrainast).
Naised sünnitavad keskmiselt 2,2 last.
Tervishoiukulud on 13 asemel 20–25% palgast.
Geenikaart tagab igaühele ennetava ravi tulevaste haiguste vastu.
Moskvasse läheb neli rongi päevas.
Pärast Iraagi sõda pole arenenud maailmas enam relvad pidanud kõnelema.
Muide, Kersti Kaljulaidi essee avaldati pikemas arvamusartiklite seerias teisena. Talle eelnes... Toomas Hendrik Ilves.
